Eesti kaalub iseseisva hävituslennukite võimekuse loomist

Eesti kaalub iseseisva hävituslennukite võimekuse loomist

Kaitseminister Martin Herem on käinud välja idee soetada Eestile kerged hävituslennukid, et täiendada riigi õhukaitset ja reageerida kiiremini õhuohtudele. Praegu analüüsitakse võimalust, kuid lõplikke otsuseid pole tehtud.

Poliitika

Eesti kaitseministeerium uurib võimalusi hankida kergeid hävituslennukeid, mis aitaksid täiendada praegust õhutõrjesüsteemi ning võimaldaksid riigil iseseisvalt reageerida teatud tüüpi õhuohtudele. Kaitseminister Martin Herem on välja pakkunud, et sellise võimekuse loomine võiks teostuda järgmise nelja aasta jooksul.

Odavam alternatiiv kallitele F-16-tele

Idee tekkis pärast ministri visiiti Ukrainasse. Heremi sõnul on Venemaa hakanud järjest sagedamini kasutama reaktiivmootoriga droone, mida Ukraina on edukalt alla tulistanud F-16 hävitajatega. Samas märkis minister, et Eesti jaoks on F-16 tüüpi lennukite soetamine ja ülalpidamine liiga kulukas.

Ühe võimaliku lahendusena on kõne all Tšehhi päritolu lennukid. Eestil on hetkel olemas kaks L-39 tüüpi õppe-treeninglennukit, kuid neil puudub vajalik relvastus. Alternatiivina on vaadeldud uuemaid L-159 mudeleid, mille ühiku hind jääb suurusjärku 10 miljonit eurot.

Ekspertide hinnang ja tulevikuplaanid

Endine Eesti õhuväe ülem Vello Loema leiab, et kerge hävitaja sobib teatud ülesannete täitmiseks hästi. „Väike hävitaja on teatud olukordades väga asjakohane. Kiiretel hävituslennukitel on tihti raskusi suhteliselt aeglaselt liikuvate sihtmärkide tabamisega,“ selgitas Loema, lisades, et ka kuluefektiivsus mängib otsuste juures määravat rolli.

Lennukite kasutuselevõtt nõuaks märkimisväärset investeeringut taristusse, tehnilisse hooldusesse ja personali väljaõppesse. Ühe võimalusena on arutatud ka ühishanget teiste Balti riikidega.

Hetkel ei ole ühtegi lõplikku otsust langetatud, kuna põhjalik analüüs lennukite tüübi, täpse hulga ja maksumuse kohta on veel pooleli. Kaitseminister rõhutas, et kui plaaniga soovitakse edasi liikuda, peavad vastavad otsused langema järgmise nelja-aastase kaitseinvesteeringute kava kinnitamise käigus.

Ava rakenduses →