Eesti justiitsministeerium plaanib lühendada üürnike väljatõstmise tähtaegu

Justiitsminister Liisa Pakosta kavandab seadusemuudatust, millega lühendatakse üürnike väljatõstmise etteteatamistähtaega 75 päevalt 60 päevale. Reformi eesmärk on vähendada üürileandjate riske.

Eesti justiitsminister Liisa Pakosta on teinud ettepaneku muuta üürivaidluste regulatsiooni, et kiirendada võlgu jäänud üürnike väljatõstmist. Muudatuste eesmärk on leevendada korteriomanike riske ja suurendada eluruumide pakkumist Eesti üüriturul.

Praeguse kava kohaselt soovitakse vähendada seaduses sätestatud teavitamistähtaega 75 päevalt 60 päevale. Minister rõhutas, et see muudatus ei ole radikaalne, vaid suunatud menetlusaja mõistlikumaks muutmisele. Võlgnevuse tekkimisel on omanikul õigus leping lõpetada, kuid kehtiv kord on venitanud protsessi kuude või isegi aastate pikkuseks.

Riskide vähendamine kinnisvaraturul

Omanike hirm on seotud olukorraga, kus nad peavad tasuma kommunaalkulusid ka ajal, mil üürnik enam üüri ei maksa. Minister märkis, et omanikud satuvad tihti keerulisse olukorda: «Ta ei pea mitte ainult üürist ilma jääma, vaid ta peab maksma ka kõik kommunaalkulud elektri ja gaasi eest. See võib kesta pikki kuid ja isegi aastaid.»

Lisaks on esinenud juhtumeid, kus pärast kohtuotsust väljatõstmiseks registreerivad üürnikud korterisse uusi isikuid, mis sunnib omanikke uusi kohtuprotsesse algatama. Pakosta hinnangul on see ebaõiglane ja heidutab potentsiaalseid üürileandjaid.

Omavalitsuste ja kohtu roll

Uute reeglite kohaselt kaasatakse väljatõstmisprotsessi aktiivsemalt kohalikud omavalitsused. Juhul kui tegemist on perega, kus kasvavad alaealised lapsed, või inimestega, kes vajavad püsivat abi, peab kohus teavitama omavalitsust. See kohustab omavalitsusi leidma lahenduse, et tagada elamispinna kättesaadavus ega jätaks inimesi tänavale.

«Kohalik omavalitsus peab leidma lahenduse, nii või teisiti. See on kohaliku omavalitsuse kohustus,» rõhutas Pakosta.

Kavandatav reform näeb ette ka seda, et kohtuotsus eluruumi vabastamiseks laieneb kõigile korteris viibivatele isikutele. See peaks välistama olukorra, kus väljatõstmine takerdub bürokraatiasse või vajadusse eraldi kohtuasjade järele iga korteris registreeritud isiku kohta.