Eesti juhid alahindavad kestlikkuse riske, samas kui kliimakahjud ulatuvad miljarditesse

Kestliku innovatsiooni strateeg Anu Ruul rõhutab, et Eesti ettevõtjad peavad lõpetama kestlikkuse teema pisendamise, kuna äärmuslikud ilmastikunähtused ja nendest tingitud taristukahjud ulatuvad globaalselt juba miljarditesse eurodesse.

Eesti ettevõtete juhtkonnad peaksid muutma oma suhtumist kestlikkuse teemadesse, kuna nende eiramine kätkeb endas otsest majanduslikku ja julgeolekuriski. Kestliku innovatsiooni strateegi Anu Ruuli sõnul ei saa äärmuslikke ilmastikunähtusi, nagu üha sagedasemad kuumalained, enam pidada kaugeteks probleemideks, sest nende tekitatud kahju ulatub juba miljarditesse eurodesse.

Kestlikkus kui kriitiline strateegia

Paljud juhid suhtuvad kestlikkusaruandlusesse kui vajalikku, kuid tülikasse dokumentatsiooni, mida nõuavad Euroopa regulatsioonid. Ruul hoiatab, et selline suhtumine on lühinägelik. Kliimamuutustest tingitud taristuprobleemid ja tarnete katkemised võivad otseselt mõjutada ka Eesti ettevõtete igapäevast toimepidevust.

Karevara juht Teet Enok märgib, et ettevõtete liidud ja erialaliidud peavad senisest jõulisemalt panustama praktiliste lahenduste arendamisse. Tema hinnangul ei tohi kestlikkuse teemat taandada vaid regulatiivsete nõuete täitmisele, vaid see peab muutuma loomulikuks osaks äriprotsessidest.

Tänane globaalne olukord sunnib ettevõtteid vaatama oma riske laiemalt. See, mis varem oli väike erand, on muutunud süsteemseks riskiks, mida ei saa enam eirata ega pisendada.