Eesti jõukuse kasv ei peegeldu strateegilises heategevuses

Swedbanki privaatpanganduse juht ja Heateo Sihtasutuse nõukogu esimees Andres Suimets tõdeb, et kuigi Eesti rikkus on kasvanud, ei ole filantroopia muutunud ühiskonnas sama strateegiliseks tegevuseks kui äriinvesteeringud. Ta kutsub ettevõtjaid üles rakendama ühiskondlike probleemide lahendamisel analüütilist lähenemist.

21. oktoobril tõdes Andres Suimets, et Eesti majanduse ja ühiskonna jõukuse kasv ei ole toonud kaasa võrdväärset arengut strateegilises heategevuses. Vaatamata kapitali kättesaadavusele ja ühiskondlikule arengule, on annetuskultuur jäänud paljuski juhuslikuks ning süsteemse plaanita.

Andres Suimets, kes juhib Swedbanki privaatpangandust ning on ühtlasi Heateo Sihtasutuse nõukogu esimees, rõhutab, et annetamist nähakse Eestis endiselt tihti vaid emotsionaalse žestina. Probleem on tema hinnangul mõtteviisis: kui ettevõtjad ja investorid suudavad planeerida keerulisi äriprojekte või kasvatada ettevõtte väärtust aastate lõikes, siis sama loogikat ja analüütilist põhjalikkust ei rakendata ühiskondlike probleemide lahendamiseks.

Strateegilise panustamise vajadus

Filantroopia ei peaks olema eraldiseisev või kaootiline tegevus, vaid osa pikemaajalisest vastutustundlikust strateegiast. Suimetsa sõnul on vaja muuta annetamine teadlikuks valikuks, kus seatakse selged eesmärgid ja mõõdetakse tegevuse tulemuslikkust, sarnaselt ettevõtluses kasutatavatele kriteeriumidele.

Ta rõhutab, et üksi tegutsedes on üksikisiku või ettevõtte mõju piiratud. Filantroopia arenguks Eestis on hädavajalik suurendada koostööd ja koordineeritud tegevust. "Kui me suudame muuta ühiskonda strateegilise panustamise sama teadlikuks ja loomulikuks otsuseks nagu investeerimise või ettevõtte kasvatamise, siis võidab sellest kogu Eesti," märkis Suimets.