Eesti jõgedes algab esmaspäeval lõheliste kuderahu

Esmaspäeval, 20. oktoobril algab Eestis lõheliste kuderahu, millega kaasneb kalapüügikeeld suuremas osas veekogudes. Keskkonnaamet tõhustab järelevalvet ning tuletab meelde, et röövpüük toob kaasa kopsakad trahvid ja keskkonnakahjude hüvitamise.

Esmaspäeval, 20. oktoobril algab Eestis lõheliste kuderahu, millega kehtestatakse valdavas osas veekogudes kalapüügikeeld. Piirangud kestavad 30. novembrini ning nende eesmärk on kaitsta lõhe ja meriforelli sigimist.

Keskkonnaameti Harju- ja Raplamaa büroo juhataja Kristi Lehtorg rõhutas, et sügisene periood on kalavarude taastumiseks kriitilise tähtsusega ning just röövpüük on peamine tegur, mis arvukust pärsib. Ametnikud ja vabatahtlikud kalakaitsjad suurendavad jõgede kontrollimist. „Rõõm on tõdeda, et võrreldes aastatetaguse ajaga hoiavad inimesed rohkem loodust, kuid leidub ikka neid, kes ei hooli, nelja viimase sügise jooksul oleme alustanud 82 väärteomenetlust,“ ütles Lehtorg.

Ebaseadusliku püügi eest ähvardab kuni 2400-eurone trahv. Lisaks sellele tuleb hüvitada keskkonnale tekitatud kahju, kusjuures ebaseadusliku püügi või alammõõduliste kalade puhul rakendatakse viiekordset kahjutasumäära. Lõhe puhul on see 480 eurot ja meriforelli puhul 150 eurot isendi kohta. Keskkonnahävituslike meetodite, nagu elektri, mürgi või lõhkeaine kasutamise korral tuleb tasuda kümnekordne kahjuhüvitis.

Kahtlasest tegevusest veekogude ääres palutakse teada anda riigiinfo telefonil 1247, eelistatavalt koos foto- või videomaterjaliga, kus on näha rikkuja sõiduki number. Kuigi üldine püügikeeld kestab novembrini, on mõned erandid: Narva ja Jägala jõel on püügivahendite kasutamine lubatud kalastuskaardi olemasolul, kuid sealgi kehtivad ranged reeglid, sealhulgas ööpäevane püügikogus ning keeld öisel ajal.