Eesti jäi kõrvale Poolas toimuvast NATO tulevikku arutavast kohtumisest

Eestit ei kutsutud USA algatatud mitteametlikule NATO tulevikku käsitlevale kohtumisele Poolas. Peaminister Kristen Michal rõhutas, et tegemist pole ametliku alliansiüritusega.

Eestit ei kutsutud Poolas toimuvale liitlaste kohtumisele, kus arutatakse NATO tulevikku ja alliansi strateegilist suunda. Kohtumise korraldusliku poolega tegeleb USA kaitseministeeriumi esindaja Elbridge Colby ning tegemist ei ole ametliku NATO üritusega, vaid osaliste omavahelise töögrupi formaadiga.

Mitteametlik formaat

See formaat sai alguse tänavu juunis Norras toimunud esimesest kohtumisest, mida tuntakse nn Bergeni grupi nime all. Toona olid osalejatena kaasatud Norra, Rootsi, Soome, Poola, Saksamaa ja Hollandi esindajad. Osalejad arutavad kohtumistel strateegilisi ideid, mida võidakse hiljem esitada laiemalt kogu alliansile.

Peaminister Kristen Michal rõhutas neljapäeval, 1. oktoobril, et tegemist ei ole ametliku NATO kohtumisega. Tema sõnul toimub alliansi otsuste langetamine üksnes ametlikes NATO struktuurides. «Formaat, mis sai alguse USA initsiatiivil Bergenis, ei ole NATO kohtumine,» märkis Michal.

Regiooni julgeolek

Kaitseminister Martin Herem kommenteeris olukorda märkides, et Läänemere regiooni julgeolek on omavahel tihedalt põimunud. Tema hinnangul on Põhjamaad, kes on kohtumisele kaasatud, huvitatud ka Eesti julgeolekuhuvide kaitsmisest. Läänemere piirkonna julgeoleku küsimusi on võimatu käsitleda Eestit kõrvale jättes.

Valitsuse kinnitusel konsulteerivad liitlased omavahel pidevalt väga erinevates vormides. Eesti jaoks on jätkuvalt kriitilise tähtsusega Ühendkuningriigi juhitud ühendekspeditsioonivägi (JEF) ning tihe koostöö Põhja- ja Baltimaadega, mis ühendab piirkonna võtmesõpru.