Eesti jäi kõrvale mitteametlikust NATO kohtumisest

USA korraldatavale kinnisele NATO tulevikku käsitlevale arutelule ei ole kutsutud kõiki alliansi liikmesriike, sealhulgas Eestit. See samm on tekitanud diplomaatilistes ringkondades küsimusi liitlaste vahelise ühtsuse ja otsustusprotsesside kohta.

Eesti jäi kõrvale mitteametlikust kohtumisest, kus NATO liitlased arutavad alliansi tuleviku ja strateegiliste suundade üle. Ürituse korraldaja on Ameerika Ühendriigid, kuid nimekiri osalejatest on valikuline.

Diplomaatilistes kanalites on kinnitatud, et tegemist on aruteluga, mis annab korraldajale vabaduse kutsutute ringi ise määratleda. Siiski tekitab olukord küsimusi, kuidas taolised piiratud formaadiga arutelud mõjutavad NATO konsensuspõhist otsustusprotsessi ja liikmesriikide võrdset kohtlemist.

On väljendatud arvamust, et selline käitumine võib viidata suurriikide soovile suunata alliansi strateegilisi valikuid kitsamas ringis, jättes kõrvale riigid, kelle panus on küll oluline, kuid kes ei kuulu suurte otsustajate hulka. Selline praktika võib olla teemaks solidaarsuse kontekstis NATO idatiival, kus Eesti koos teiste Balti riikidega on rõhutanud vajadust hoida liitlaste ühist kurssi.

NATO reeglistik näeb ette, et kõik olulised julgeolekupoliitilised otsused sünnivad liikmesriikide konsensusel. Mitteametlike kohtumiste toimumine, kus osa liikmeid on välistatud, tekitab küsimusi ametliku poliitika kujundamise ja infovahetuse kohta, kuna nendel kogunemistel langetatud põhimõttelised suunad võivad hiljem kanduda lauale ka ametlikus formaadis.