Eesti jahimehed: Keskkonnaagentuuri seatud metssigade küttimismahud on ebareaalsed

Keskkonnaagentuur nõuab 2026/2027 hooajaks 13 200 metssiga küttimist, kuid jahimeeste hinnangul on see arvukus Aafrika seakatku tõttu füüsiliselt võimatu. Kohalikud jahiseltsid kardavad, et ebarealistlike limiitide täitmata jätmine võib kaasa tuua jahipiirkondade kasutusõiguse peatamise.

Eesti jahimehed on sattunud teravasse erimeelsusse Keskkonnaagentuuriga, vaidlustades ametkondlikud küttimismahud 2026/2027. hooajaks. Agentuur soovitab küttida 13 200 metssiga, kuid Eesti Jahimeeste Seltsi hinnangul on põhjendatuks vaid 7471 looma küttimine. Aafrika seakatk on mitmes piirkonnas asurkonna drastiliselt vähendanud, muutes riiklikud ettekirjutused paljudes jahipiirkondades praktiliselt täitmiseks võimatuks.

Erinevad vaated arvukusele

Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Rauno Veeroja rõhutab, et küttimissoovitused tuginevad terviklikule seirele. Nende meetodite hulka kuuluvad talvised jäljeloendused, kaameraseire ning olemasolevad küttimisandmed. Eesmärk on viia metssea asustustihedus alla kolme isendi 1000 hektari kohta. Agentuuri loogika järgi peavad jahimehed populatsiooni ohjamiseks laskma rohkem loomi, kui neid hooaja jooksul juurde sünnib.

Eesti Jahimeeste Seltsi jahindusnõunik Marko Vinni aga leiab, et ametkonna ja kohapeal tegutsevate jahimeeste nägemused ei kattu. Vinni sõnul on Aafrika seakatk Lõuna-Eestis ja mujal metssigade arvu nii märgatavalt langetanud, et kvootide täitmine on füüsiliselt teostamatu. Tema hinnangul on ameti kaasamisprotsess jäänud vaid formaalsuseks, kus jahimeeste tegelikke tähelepanekuid ignoreeritakse. „Sel aastal saatis keskkonnaamet enne metssigade küttimismahu käskkirja kinnitamist info maakondadesse laiali arvamuste esitamiseks. Illusioone loomata arvan ise, et tegemist on puhtalt formaalse kaasamisega ja suure tõenäosusega jahimeeste seisukohti arvesse ei võeta,” kommenteeris Vinni.

Ähvardav bürokraatlik vaidlus

Jõgevamaa jahindusnõukogu liige Gaido Padrik kinnitab, et piirkonnas on küttimismahtude täitmine juba praegu takistatud metsloomade puudumise tõttu. Sõrve sääre jahiseltsi liige Priit Paomees lisab, et jahimehed ei saa küttida loomi, keda metsas lihtsalt pole. „Jahimehed kütivad ikka nii palju, kui loomi on. Rohkem lihtsalt ei saa!” märkis Paomees.

Küttimismahu täitmata jätmine toob kaasa juriidilisi riske. Jahimehed kardavad, et kvootide täitmata jätmine võib viia jahipiirkonna kasutusõiguse loa peatamiseni, mis tähendaks jahipidamise keeldu kuni pooleks aastaks. Ehkki Veeroja sõnul on vastuväited tavapärane osa ulukiasurkondade ohjamisest ja lõpliku sõna ütlevad maakondlikud jahindusnõukogud, püsib pinge ametkonna andmete ja praktilise jahipidamise vahel.