Eesti jäätmejaamades püstitati septembris biojäätmete rekord

Tänavune erakordne õunasaak tõstis septembris biojäätmete kogumise mahtusid üle Eesti rekordtasemele. Kogutud toidujäätmed suunatakse biogaasi tootmisse, mis aitab vähendada prügilates tekkivat kasvuhoonegaaside emissiooni.

Septembris jõudis Eesti Keskkonnateenused AS-i käitlusse kõigi aegade suurim kogus köögi- ja sööklajäätmeid. Ettevõtte hinnangul on kasvu üheks peamiseks mootoriks olnud tänavune erakordselt rikkalik õunasaak, mis on toonud jäätmejaamadesse tavapärasest märksa rohkem aiavilja.

Eesti Keskkonnateenused AS juhatuse liige Bruno Tammaru märkis, et õunad on biogaasi tootmiseks väärtuslik tooraine. «Tänavu on olnud erakordselt hea õunaaasta ja seda on näha ka biojäätmete kogustes. Õunad sisaldavad rohkesti suhkruid, mis maitsevad hästi meie tehases orgaanilist ainet lagundavatele bakteritele, muutes nõnda ka toiduks kõlbmatu aiasaaduse väärtuslikuks ressursiks,» selgitas Tammaru.

Biogaasist kütuseks ja väetiseks

EcoBio tehases töödeldakse biojäätmed biogaasiks, millest toodetakse edasi biometaani. Seda taastuvkütust kasutatakse Tallinna gaasibusside liikluses hoidmiseks. Protsessi käigus üle jäävast materjalist valmistatakse aga komposti ja põllumajanduslikku väetist.

Biojäätmete sorteerimine ja eraldi kogumine mängib olulist rolli ka kliimamõjude vähendamisel. Prügilasse ladestatud toidujäätmete lagunemisel tekib metaani, mis on võimas kasvuhoonegaas. Biogaasitehases suudetakse see gaas kinni püüda ja kasulikult ära kasutada. Septembris kogutud 3241 tonni biojäätmeid, mis vastab mahult ligikaudu 400 prügiautotäiele, aitab säästa keskkonda tuhandete tonnide ulatuses CO-ekvivalendis heitest. Hinnanguliselt võrdub see 2450 sõiduauto aastase heitkogusega.

Piirkondlikult oli kasv kõige märgatavam Raplamaal, kus septembrikuu biojäätmete maht kasvas mullusega võrreldes 56 protsenti. Harjumaal näitasid kõige kiiremat kasvu Raasiku vallas, kuid märkimisväärset tõusu täheldati ka Rae ja Harku vallas ning Keila linnas.