Eesti jäätiseturg kasvas tänavu vaatamata heitlikule suvele

Eesti jäätiseturg on tänavu kasvanud ligi viis protsenti, millele andsid hoogu soojad kevadkuud. Samal ajal kui tarbijad eelistavad üha enam vanillijäätist, on šokolaadisortide müük vähenenud seoses hinnatõusuga.

Eesti jäätiseturg näitas lõppeval suvehooajal viieprotsendilist kasvu, hoolimata sellest, et ilmastikuolud olid ebaühtlased. Kuigi juulikuu osutus jahedamaks kui mullu, kompenseerisid tugevad müüginumbrid mais ja juunis nõrgema südasuve.

Tootmine ja eksport

Tootjate hinnangul algab aktiivne ettevalmistus hooajaks juba varakult, mil tehaste töökoormus kasvab veebruaris, et valmistuda kevadiseks nõudluse kasvuks. Balbiino tootmisjuht Anne Tääkre märkis, et ettevõtte toodang kasvas tänavu isegi kiiremini kui turg tervikuna, ulatudes seitsme protsendini. Märkimisväärne osa toodangust, ligi pool, suunati ekspordiks Skandinaavia turule. Statistika kohaselt söövad soomlased aastas keskmiselt 14 liitrit jäätist elaniku kohta, samas kui Eestis jääb see näitaja kaheksa liitri juurde.

Tarbimisharjumused ja hinnad

Kaupluseketi Selver andmed kinnitavad, et vaatamata valiku rohkusele on vanillijäätis endiselt tarbijate seas kõige populaarsem valik. Kristjan Anderson Selverist tõi välja, et tänavu kasvas vanillijäätiste ning vahvli- ja topsijäätiste müük 15-20 protsenti. Samas on näha selget langust šokolaadijäätiste müügis, mida mõjutas tooraine kallinemisest tingitud 8-10-protsendiline hinnatõus selles tootekategoorias.

Ostukäitumine ja hooajalisus

Jäätisemüük sõltub otseselt temperatuurist, kusjuures päikeselised päevad soodustavad eelkõige impulssoste. Jahedamatel kuudel vahetavad tarbijad väikepakendid suuremate, mitmeliitriste perepakendite vastu. Kui suvekuudel on otsused kauplustes emotsionaalsed ja kiired, siis sügisest kevadeni muutuvad tarbimisharjumused stabiilsemaks. Üle 75 protsendi kauplustes müüdavast jäätisest on Eestis toodetud, mis näitab kodumaise toodangu tugevat positsiooni turul.