Eesti ja USA ühine reliikvia: vabadus ei rooste

USA tähistab laupäeval 250 aastat kestnud iseseisvust ning Eesti ja Ameerika jagavad sügavat ühist ajalugu vabaduse nimel. Mõlemad rahvad võitlesid impeeriumi ikke alt vabanemise eest ning rajasid oma riikluse poliitfilosoofilisele dokumendile. Liitlassuhe kahe rahva vahel tugineb jagatud põhiväärtusele, mida ei söö aeg ega rooste.

USA tähistab laupäeval, 5. juulil 2026, oma iseseisvuse 250. aastapäeva, ja sellel juubelil on eestlastele eriline kõla. Kahe riigi lood on eri ajastutest hoolimata hämmastavalt sarnased ning ühine põhiväärtus, vabadus, seob neid tänaseni.

Kaks iseseisvust, üks väärtus

Ameerika Ühendriikide sünd sai alguse iseseisvusdeklaratsioonist, Eesti Vabariigi sünd iseseisvusmanifestist. Mõlema riigi alusdokument on seega poliitfilosoofiline tekst, mitte pelgalt administratiivne akt. Selles sarnasuses peitub midagi olulist: mõlemad rahvad tunnetasid oma vabadust eelkõige vaimselt, mõtteliselt, põhimõtteliselt.

Ameerika asutavad isad lõid üksteist kontrollivate võimude süsteemi ning tagasid põhiseaduse esimese parandusega pressivabaduse ja sõnavabaduse, põhimõtted, mis on demokraatliku riigikorralduse nurgakivi tänapäevani. Nende ideedega olid hästi kursis ka sündiva Eesti Vabariigi poliitikud ja haritlased. Jüri Vilms, Konstantin Päts ja Juhan Kukk tundsid Ameerika põhiseaduslikke ideid ning USA Vabadussambu tuli valgustas olulisel määral ka Eesti teed.

Mõlemad võitlesid impeeriumi vastu

Paralleelid lähevad veelgi sügavamale. Mõlema riigi rahvad soovisid vabaneda impeeriumi rõhumisest, ameeriklased Briti impeeriumist, eestlased Vene impeeriumist. Ning mõlemad pidid seda soovi kaitsma relva jõul: USA Iseseisvussõjas, Eesti Vabadussõjas. Ameeriklaste jaoks lõpetas sõja Pariisi rahulepe, eestlaste jaoks Tartu rahu, mida on nimetatud Eesti sünnitunnistuseks.

Tähelepanuväärne on, et USA president Ronald Reagan alustas pöördumist Pariisi rahuleppe 200. aastapäeval sõnadega: «See «Ameerika sünnitunnistus» juhatas äsja sündinud riigi jaoks sisse rahuaja...», sõnad, mis kõlavad tuttavalt ka eestlaste kõrvus.

Ameeriklased ei unustanud Eestit kunagi

Ameerika Ühendriikide iseseisvusaeg on nüüd kestnud katkematult 250 aastat. Eesti Vabariigi lugu katkes traagiliselt Nõukogude okupatsiooniga ning me oleme olnud iseseisvad kokku 57 aastat ja kaks kuud. Kuid oluline on meenutada: USA ei tunnistanud kunagi Eesti Vabariigi okupeerimist ega inkorporeerimist Nõukogude Liitu. Eesti konsulaadis New Yorgis lehvis alati sinimustvalge lipp, ka siis, kui Eesti ise ei saanud oma lippude all marssida.

See on midagi enamat kui diplomaatiline žest. See oli tunnistus sellest, et ameeriklaste jaoks on vabadus põhiväärtus, mida ei ohverdata mugavuse ega reaalpoliitika altarile.

Meie rahvaste ühine reliikvia on vabadus, millest ongi võrsunud meie liitlassuhe. Säärast väärtust ei söö aeg ega rooste. Head iseseisvuspäeva, Ameerika Ühendriigid!