Eesti ja Rumeenia presidendid arutasid drooniohtusid ja NATO laienemist

Eesti ja Rumeenia presidendid kohtusid, et arutada drooniohtudega toimetulekut ning koostööd nii kahe riigi vahel kui ka EL-i ja NATO raamistikes. Kohtumise ajendiks olid mai jooksul mõlemas riigis registreeritud droonijuhtumid seoses Venemaa sõjaga Ukraina vastu.

Eesti ja Rumeenia riigipead tunnistasid vajadust tihendada koostööd droonide vastu kaitsmisel nii kahepoolselt kui ka Euroopa Liidu ja NATO struktuuride kaudu. Kohtumise taustal olid mai kuus mõlemas riigis toimunud droonijuhtumid, mis on otseselt seotud Venemaa jätkuva sõjalise rünnakuga Ukraina vastu.

Droonioht mõlemas riigis

Venemaa sõja jätkumine Ukrainas on toonud kaasa olukorra, kus droone on tuvastatud ka NATO liikmesriikide territooriumi lähedal. Nii Eestis kui ka Rumeenias on sel kevadel registreeritud intsidente, mis on tõstatanud küsimuse, kuidas liitlased peaksid kollektiivselt reageerima sellistele õhuruumi rikkumistele.

Mõlemad presidendid rõhutasid, et drooniohtudele reageerimine ei saa olla ainult üksikute riikide küsimus — vajalik on koordineeritud lähenemine kogu alliansi tasandil. EL ja NATO peavad välja töötama tõhusamad mehhanismid, mis võimaldaksid liikmesriikidel kiiremini ja ühtlasemalt tegutseda.

NATO laienemise roll

Lisaks drooniteemale käsitlesid kaks riigipead ka NATO laienemisega seotud küsimusi ning julgeolekuolukorda laiemalt Euroopas. Mõlemad riigid toetavad tugevat ja ühtset NATO-t, mis suudab reageerida muutuvatele ohtudele nii idapiiril kui ka mujal.

Eesti ja Rumeenia on NATO idatiiva olulised liikmed, kellel on otsene huvi Ukraina konflikti käigu ja Venemaa käitumise suhtes. Kahe riigi tihendav koostöö droonide valdkonnas on märk laiemast suundumusest, kus liitlased otsivad praktilisi lahendusi uut tüüpi sõjalistele ohtudele.