Eesti ja maailma linnades tuvastati uuringuga kümneid tuhandeid tundmatuid viiruseid

Rahvusvaheline teadlaste rühm, kuhu kuulus Tartu Ülikooli geneetikaprofessor Angela Ivask, analüüsis 2900 proovi üle maailma. Uuring tõi päevavalgele 55 000 RNA-viirust, millest valdav enamus on teadusele uued.

Rahvusvaheline teadlaste rühm tuvastas maailma linnades ja nende lähiümbruses ligikaudu 55 000 seni tundmatut RNA-viirust. Uuringus, milles osales ka Tartu Ülikooli geneetikaprofessor Angela Ivask, analüüsiti 2900 keskkonnaproovi, mis koguti 102 linnast 31 riigis.

Enamik leitud viirustest, umbes kolm neljandikku, olid teadusele varasemalt täiesti tundmatud. Proovid võeti erinevatest kohtadest, alates ühistranspordi käsipuudest ja pangaautomaatide nuppudest kuni haiglate ja looduslike aladeni.

Tehiskeskkonna mõju viirustele

Uuring näitas selget erinevust tehislike ja looduslike keskkondade vahel. Kuigi haiglates ja ühistranspordis oli viiruste hulk suur, oli nende liigiline mitmekesisus madalam kui linnaäärses mullas või reovees. Inimtegevus on muutnud viiruste kogukondi, soosides neid viiruseid, mis suudavad tehislikes ja sagedasti puhastatavates tingimustes paremini ellu jääda.

Linnakeskkonnas domineerisid Picornaviridae sugukonna viirused, mis on võimelised nakatama nii inimesi kui ka selgroogseid loomi. Samas tuvastati ka suur hulk bakteriofaage, mis ründavad ainult baktereid. Teadlased märkasid, et paljud leitud bakteriofaagid nakatavad just selliseid baktereid, mis tekitavad haiglates muret oma antibiootikumiresistentsuse tõttu. Tulemused avaldati teadusajakirjas Nature Communications.