Eesti ja Läti piiril asuva Lode tuulepargi ehitus tekitab Mulgi vallas pingeid

Mulgi valla elanikud ja juhid on väljendanud vastuseisu Lätis Arakste küla lähedal kerkiva suure tuulepargi vastu, kuna selle mõju ulatub üle piiri Eestisse. 200 miljonit eurot maksev hübriidpark peaks valmides varustama elektriga 110 000 majapidamist, kuid kohalikud muretsevad keskkonnamõjude ja ehitustegevusega kaasneva koormuse pärast.

Eesti ja Läti vahelisel piirialal on kerkinud terav vaidlus Lode hübriidpargi ehituse üle. Arendaja Utilitas Wind rajab Lätisse Arakste küla lähistele 18 tuulikust ja akusalvestist koosnevat kompleksi, mis on suunatud Eesti-Läti kolmandasse elektriühendusse. Kuigi tuulikud ise paiknevad Läti territooriumil, on nende vahetu mõjuala ulatuslik ning hõlmab ka Eesti külasid, tekitades kohalikes elanikes ja Mulgi valla juhtides tugevat vastuseisu.

Ehitustegevus on piirkonnas juba täies hoos. Käimas on pinnasetööd, valatud on esimesed vundamendid ning vajalik tehnika on tellitud. Projekti maksumus ulatub 200 miljoni euroni ning ettevõtte eesmärk on lisaks olemasolevatele tuulikutele rajada tulevikus Eesti poolele veel neli tuulikut.

Kohalikud ja õiguslikud pinged

Mulgi vallavanem Imre Jagomäe on püüdnud arendust Läti kohtus vaidlustada, kuid edutult. Vallavanema sõnul on peamine õiguslik takistus asjaolu, et Eesti omavalitsusel puudub kaebeõigus teise riigi otsuste peale. Jagomäe rõhutab, et piirkonda kavandatavate tuuleparkide hulk, arvestades nii Mulgi valla kui ka naaberomavalitsuste, sealhulgas Saarde ja Ipiku plaane, on kohaliku elukeskkonna jaoks liiga suur.

"See pole küsimus ainult Lode tuulepargis, vaid üldse tuuleparkides laiemalt. Täna on selge, et kui võtame meie valla kaheksa kohta, kuhu soovitakse tuugenid paigutada, võtame naaberomavalitsused, Saarde kaks tuuleparki. Lisaks on teada, et Ipikus on tuulepark planeeritud. Seda kõike on siia piirkonda selgelt liiga palju," sõnas Jagomäe.

Praktiline igapäevaelu Penuja külas on ehituse tõttu märgatavalt muutunud. Turismi arendamiseks mõeldud teed on praegu koormatud raskeveokite liiklusega, kuna ehitusmaterjalid, nagu liiv ja kruus, transporditakse kohale Eestist. Päevas sõidab läbi küla ligi sada suurt veokit.

Keskkonnauuringud ja perspektiiv

Samal ajal on MTÜ Looduse ja Inimese Kaitseks asunud valla toetusel läbi viima sõltumatuid uuringuid, et hinnata pargi mõju ümbritsevale loodusele. Ühingu juhatuse liige Urmas Maranik kinnitas, et fookuses on eelkõige linnustiku, nahkhiirte ning piirkonna ökoloogilise sidususe analüüs.

Utilitase kontserni juht Priit Koit rõhutas, et asukohavalik sai määravaks eelkõige tehnilistel põhjustel. "See kompleks on ühendatud kõik Eesti-Läti kolmandasse ühendusse. Nii et elektron liigub siit nii Eesti kui ka Läti poole, vastavalt sellele, kus on rohkem tarbimist," selgitas Koit. Läti kliima- ja energeetikaministeeriumi parlamendisekretär Einars Cilinskis lisas, et kohalikud omavalitsused ja elanikud peaksid projektist ka majanduslikku kasu saama, prognoosides kompensatsioonidena kuni 300 000 eurot aastas.

Ehitusgraafiku kohaselt peaks hübriidpark hakkama esimest elektrit tootma aasta pärast ning täisvõimsusel valmima ülejärgmise aasta esimesel poolel, kattes seejärel hinnanguliselt 110 000 majapidamise aastase energiavajaduse.