Eesti ja Läti kütuseaktsiisi vaidlus: valitsus keeldub muudatustest

Opositsioonierakonnad nõuavad kütuseaktsiisi ajutist langetamist, kartes maksutulu kaotust Läti turu ees. Rahandusminister Jürgen Ligi jääb aga oma otsuses vankumatuks ja välistab aktsiisilangetuse.

Riigikogus on tõusnud terav debatt kütuseaktsiisi üle, kui opositsioonierakonnad Isamaa ja sotsiaaldemokraadid esitasid eelnõud selle ajutiseks langetamiseks. Ettepaneku eesmärk on hoida ära olukord, kus Lätis toimuv võimalik aktsiisi vähendamine muudaks Eesti kütusehinnad naaberriigist märgatavalt kallimaks, viies tankimismahud üle piiri.

Rahandusminister Jürgen Ligi on seisukohal, et aktsiisi langetamine ei ole vajalik ning on ettepanekutele kategooriliselt vastu.

Ettevõtjad hoiatavad piiriülese liikumise eest

Eesti kütuseturu arengut jälgides nentis Alexela äriarendusjuht Tarmo Kärsna, et praegune konkurentsivõime tugineb peamiselt turu tihedale omavahelisele võitlusele, mitte riiklikule sekkumisele. Kärsna sõnul tangivad raskeveokid Eestis igal aastal ligikaudu 40-50 miljonit liitrit diislikütust.

Kärsna hoiatab, et see maht võib peagi kahaneda: «Kui diislikütus muutub Lätis neli kuni kuus senti liitri kohta odavamaks, liigub suur osa sellest mahust tõenäoliselt üle piiri.»

Rahvusvahelised transpordiettevõtted, kes opereerivad suurtel distantsidel, suunavad oma logistilised otsused vastavalt kütuse maksumusele. See tähendab, et Eesti riik võib jääda ilma märkimisväärsest aktsiisitulust, kui transiitvedude tankimispunktid kolivad massiliselt lõunanaabrite juurde.