Eesti intellektuaalomandi kaitse jääb tehisintellekti arengule jalgu

Rahvusraamatukogu algatusel peetud arutelus leiti, et kuigi Eesti ettevõtete teadlikkus intellektuaalomandi kaitsest on paranenud, jäävad Eesti seadused tehisintellekti kiireloomulisele arengule jalgu. Arutelus tõdeti vajadust kaasajastada õiguslikku raamistikku.

Rahvusraamatukogu korraldatud arutelul käsitleti Eesti ettevõtete väljakutseid intellektuaalomandi kaitsmisel kiiresti arenevas tehisintellekti ökosüsteemis. Ühiskonnadialoogi käigus selgus, et ehkki teadlikkus intellektuaalomandi olulisusest on kasvanud, tekitab valdkonna kiire areng seadusloojatele ja õigusrakendajatele märkimisväärses mahus uusi raskusi.

Arutelul osalenud eksperdid rõhutasid, et Eesti praegune õiguslik raamistik ei ole piisavalt kohandunud tehisintellekti poolt tekitatavatele intellektuaalomandi kaitsega seotud küsimustele. Seadused, mis on kehtestatud enne tehisintellekti laialdasemaks kasutusele võtmist, ei kata paljusid nüüd esinevaid juriidilisi probleeme, nagu autoriõigused algoritmiga loodud sisule või tehisintellekti kasutuselevõtust tingitud ärivajadused.

Eesti ettevõtted seisavad silmitsi keerukate otsuste ees, kuidas kaitsta oma intellektuaalset omandust, kui tahavad kasutada tehisintellekti lahendusi oma tegevuses. Arutelus tõsteti esile, et nii ettevõtete kui ka õigusloojate jaoks on hädavajalik teabe ja juhendite olemasolu selle kohta, kuidas nüüdisel ajal intellektuaalomandit kaitsta.

Rahvusraamatukogu aga ei andnud arutelus konkreetseid soovitusi seadusemuudatuste kohta. Eksperdid nõustusid, et Eestil on kiire aeg tegutseda, et asutuste ja ettevõtete õigusraamistik ei jääks tehisintellekti kiirele arengule jalgu.