Eesti inflatsioon jõudis 2%-ni, Luminori peaökonomist: see on peaaegu ideaalne

Eesti hinnatase tõusis aasta keskmisena 2%, mida Luminori peaökonomist Lenno Uusküla peab peaaegu ideaalseks tulemuseks. Inflatsiooni pidurdumisele aitasid kaasa odavnenud kütus, langenud toorainete maailmahinnad ning allahindlused kaubandusketides. Uusküla sõnul hinnakasvu uut kiirendust lähiajal ei tule, sest majanduses on piisavalt vabu ressursse.

Eesti tarbijahinnad kasvasid viimase aasta jooksul keskmiselt 2%, näitavad harmoneeritud tarbijahinnaindeksi andmed. Lenno Uusküla, Luminori panga peaökonomist, peab seda tulemust peaaegu ideaalseks.

«Jah, teatud mõttes on 2%-line inflatsioon peaaegu ideaalne näitaja. Praegu on Euroopa keskmine inflatsioon isegi veidi kõrgem. Arvestades, et Eesti majandus pole viimasel ajal eriti hästi arenenud, jääb sisenõudlus nõrgaks ja seega on ka sisemine inflatsiooniline surve väike,» selgitas Uusküla.

Mis kallines, mis odavnes?

Hinnamuutused ei ole kõigis kategooriates ühesuunalised. «Kindlustus- ja finantsteenused odavnesid aastaga enam kui 7%, rõivad ja jalanõud enam kui 6%. Ka toidukaupade, toitlustuse, majutuse ja mõne vaba aja teenuse hinnad on võrreldes eelmise aastaga langenud,» loetles Uusküla.

Teisalt on kategooriaid, kus hinnad on tuntavalt tõusnud: alkohol, tubakatooted, eluasemekulud ja haridus.

Hinnasurve leevenemise taga on mitu tegurit korraga, odavnenud kütus, langenud tooraine maailmahinnad ning toidukaupade ja rõivaste kampaaniahinnad. Uusküla märkis, et kui jätta kõrvale maksutõusude ja muude administratiivsete muutuste mõju, on tegelik tururakenduslik hinnatõus olnud juba pikemat aega üsna madal.

Maksumuutused moonutasid pilti

Regionaalses võrdluses kasvasid Eesti hinnad Läti ja Leeduga sarnases tempos, kuid Uusküla rõhutas olulist erisust: Eestis mängisid peaosa just maksureformid. «Kui nende mõju välja arvata, on Eesti inflatsioon viimastel aastatel olnud naaberriikidega võrreldes märkimisväärselt madalam,» ütles ta.

Uut hinnakasvu kiirendust lähiajal ei oodata

Majanduses on esimesed elavnemismärgid juba näha, kuid Uusküla on ettevaatlik.

«Praeguses olukorras juhtub see pigem hiljem kui varem. Majanduses on veel küllalt vabu ressursse. Inflatsioonisurve tekib siis, kui nõudlus kasvab kiiremini, kui pakkumine suudab sellele vastata. Paljudel ettevõtetel on aga praegu võimalusi teenindada rohkem kliente, näiteks teenindussektoris, turismis ja restoranides. Restoranid pigem sulgevad uksed, kui et uusi avatakse. Kui klientide arv hakkab kasvama, aitab see olemasolevatel asutustel ennast vee peal hoida, mitte ei tekita teravat pakkumisepuudust ja hinnajõnksu. Praegu eeldusi selliseks pingeliseks olukorraks ei ole,» selgitas Uusküla.