Eesti ilmarändur Jakob Lukats ja tema seiklused võõrsil

20. sajandi alguse Eesti ajakirjanduses oli tuntuks saanud reisimees Jakob Lukats, kes propageeris väljarännet ja tõi keelde sõna "väliseestlane". Tema põnevad seiklused võõrsil, sealhulgas kokkupuuted eksootiliste kultuuridega, jätsid jälje Eesti kultuuriajalukku.

Eesti ajakirjanduse ajaloole jäi jälje üks väga värvikas isiksus, ilmarändur Jakob Lukats, kes tegutses aktiivselt 20. sajandi 20. ja 30. aastail. Tema dünaamiline elu ja seiklused eri maailmaosades olid tolle aja Eesti lugejatele suureks inspiratsiooniks ja põnevuseallikaks.

Lukats oli mees, kelle rahutus hing ei talunud paigal istumist. Ta propageeris aktiivselt Eestlaste väljarännet, eriti Venemaale, ja tegi märkimisväärse panuse eesti keelde, tuues sellesse kasutusele sõna "väliseestlane". Tema tegevus aitas määratleda diasporaa identiteeti ja laiendada eestlaste maailmavaateid ajal, mil ülemaailmne liikumine oli veel piiratum.

Tema reisidelt pärit lood olid sisult äärmiselt mitmekesised ja põnevad. Üks kõige mahlakaematest episoodidest, mida Lukats oma reisidelt kirjeldas, seotud tema kokkupuutega inimsöömise traditsioonidega. Selline otsene ja eksotiline kokkupuute kultuuridega, mida Euroopas tundmata oli, tegi tema saatused lugejate jaoks eriti ahvatlevaks ja ajalogu jäävaks.