Eesti idufirma tehisaru aitas Tartu Ülikooli Kliinikumis neeruvähki tuvastada

Tartu Ülikooli Kliinikumis on pooleaastase katseperioodi vältel kasutatud Eesti ettevõtte Better Medicine loodud tehisintellekti, mis aitas radioloogidel märgata nelja neeruvähi juhtu. Algoritm skaneerib kompuutertomograafia pilte, tuvastades muutusi, mis võivad inimsilmale märkamata jääda.

Tartu Ülikooli Kliinikum on viimase kuue kuu jooksul testinud uudset tehnoloogilist lahendust, mis toetab radiolooge neeruvähi diagnoosimisel. Eesti idufirma Better Medicine arendatud tehisintellekti algoritm aitas prooviperioodi ajal märgata kasvajaid neljal patsiendil, kelle puhul olid kogenud spetsialistid algsel läbivaatusel haiguskolde tähelepanuta jätnud.

Neeruvähi varajane avastamine on keeruline, kuna haigus kulgeb varajases faasis sageli sümptomiteta ning neerude asukoha tõttu kõhuõõnes ei põhjusta väikesed kasvajad kaebusi. Seetõttu puuduvad ka riiklikud sõeluuringud ning diagnoosid pannakse sageli juhuslikult, kui patsient satub muudel põhjustel erakorralise meditsiini osakonda ja talle tehakse kompuutertomograafia. Just neid mahukaid 3D-röntgenipilte Better Medicine’i algoritm analüüsibki, otsides sealt viiteid patoloogilistele muutustele.

Maailmas ainulaadne sertifikaat

Priit Salumaa, Better Medicine’i juht, märkis raadiosaates «Vikerhommik», et tegemist on meditsiiniseadme sertifikaati ja CE-märgist omava lahendusega. See on esimene kord maailmas, kus säärane kõhuõõne tomograafial põhinev tehisaru on saanud heakskiidu arstide otsuste toetamiseks Euroopa Liidus.

Tehnoloogia kasutuselevõtt ei ole siiski veatu. Algoritm võib anda valehäireid umbes ühel protsendil juhtudest ning umbes neli protsenti vähijuhtudest jääb masinal endal avastamata. Koostöös radioloogidega tõuseb aga kasvajate avastamise tundlikkus 99,2 protsendini. Praeguste andmete kohaselt leiab kliinikumi personal umbes 800 skänni kohta kuus neeruvähi juhte, millele masin lisab 1,5 kuu peale ühe täiendava leiu.

Fookuses on laiem diagnostika

Ettevõtte pikaajaline eesmärk on laiendada algoritmi võimekust ka teiste organite, sealhulgas maksa ja kõhunäärme kontrollimiseks, ning kaasata analüüsi lümfisõlmed. Tulevikus soovitakse välja töötada süsteem, mis võimaldaks ühe uuringuga skaneerida terve keha.

Salumaa sõnul on projektil ka märkimisväärne majanduslik mõju tervishoiusüsteemile. Varajane sekkumine võib patsiendi kohta säästa ligikaudu 100 000 eurot ning ulatuslikum rakendamine aitaks riigil aastas kokku hoida hinnanguliselt 10-50 miljonit eurot. Arendustöö on olnud mahukas, nõudes viis aastat tööd ning keerulistest regulatsioonidest läbimurdmist.