Eesti Hotellide ja Restoranide Liit taotleb toitlustuse käibemaksu langetamist 13 protsendile

Eesti Hotellide ja Restoranide Liit soovib toitlustusteenuse käibemaksu alandamist 24 protsendilt 13 protsendile, viidates sektori raskele olukorrale ja ulatuslikule sulgemislainele. Liidu hinnangul aitaks muudatus taastada konkurentsivõimet ja vältida sadade töökohtade kadumist.

Eesti Hotellide ja Restoranide Liit (EHRL) andis teada vajadusest langetada toitlustusteenuse käibemaks seniselt 24 protsendilt 13 protsendile. Sektori esindusorganisatsiooni hinnangul on restoranidde ja toitlustuskohtade olukord Eestis kriitiline, kuna majanduslik surve on muutunud talumatuks.

Viimase aasta jooksul on uksed sulgenud üle 25 söögikoha, sealhulgas tunnustust pälvinud restoranid. Sektori puhaskasum on aastaga langenud 4 protsendilt 1,4 protsendile, samas kui tööjõukulud moodustavad üha suurema osa ettevõtete käibest.

Sektori struktuursed probleemid

EHRL-i tegevjuht Külli Kraner selgitas, et toitlustussektori maksuvõlg ulatus 2025. aasta aprilliks 14,5 miljoni euroni, mis ületab kogu sektori aastakasumit. Liidu prognoos näitab, et praeguse trendi jätkudes võib 2028. aastaks kaduda 600 ettevõtet ja 2800 töökohta, kusjuures kõige teravamalt tabab see väljaspool Tallinna tegutsevaid söögikohti.

Liidu sõnul ei ole tegemist ebaõnnestunud juhtimisega, vaid struktuurse majandusprobleemiga. Hinnatõusud ei ole lahendus, kuna kümne-protsendiline hinnatõus toob kaasa külastatavuse languse umbes 12 protsendi ulatuses. Seetõttu on enamik toitlustajaid peatanud investeeringud ja majandavad reservide arvelt.

Turism ja konkurentsivõime

Toitlustus moodustab olulise osa Eesti turismiekspordist, tuues riigile 2,21 miljardit eurot ehk 6,8 protsenti koguekspordist. Väliskülalised kulutavad ööpäevas keskmiselt 120 eurot, millest märkimisväärne osa läheb toitlustusele. Külli Kraner märkis: «Peamine eesmärk on, et konkurentsivõime kasvaks ning hinnad ei kasvaks.»

Küsitlus näitas, et maksumäära langetamisel oleks 73 protsenti toitlustusettevõtetest valmis palkama uusi töötajaid ja 57 protsenti investeerima. EHRL toonitas, et toiduainete käibemaksu langetamine poehindades ei aitaks restorane, kuna nemad arvestavad sisendkäibemaksu maha, mistõttu vajab sektor eraldi toetusmeedet.