Eesti harrastusteaduse kampaania paljastas teadusrahvuse väljakutsed

Eestist algatatud üle-Euroopa nurmenuku kogumise kampaania andis väärtuslikke teaduslikke andmeid, kuid paljas samal ajal harrastusteaduse levinud probleemid. Uuringu tulemused näitavad, et rahastamise piirangud, ajapuudus ja kultuurilised erinevused takistavad kodanike teadusprojektides osalemist.

Eestist pärinevast üle-Euroopa nurmenuku kogumise algatusest sai näide, kuidas harrastusteadus ehk kodanike teadus võib globaalsel tasandil anda olulisi ökobioloogilisi andmeid. Kampaanias osalesid entusiastid kogu Euroopast, kes kogunesid ja kataloogiseerisid erinevaid nurmenuku liike, luues seega väärtuslikul andmebaasi teadlastele.

Kuid samaaegselt näitas see kampaania harrastusteaduse ees seisvaid takistusi. Analüüsides projekti kulgemist selgus, et suurim probleem on osalejate ajapuudus – paljud soovijad ei jõuanud või ei saanud aktiivselt kaasa teha tänu tööle, perele ja muule kohustusele. See piirang kehtib eriti Kesk- ja Ida-Euroopas, kus harrastusteaduse traditsiooni pole sama tugevalt välja kujunenud kui Lääne-Euroopas.

Teiseks teguriks osutusid jäigad rahastus- ja ametlikud reeglid. Paljud harrastusteadlased ja kohalikud organisatsioonid ei tea, kuidas projektile rahastust saada või kuidas saavad muuta nende andmed teadusmaailmale kätte arvuliselt. Samuti esineb erinevate riikide ja piirkondade vahel märkimisväärseid kultuurilisi erinevusi selles, kuidas teadusega jagatakse ja kuidas tärkavad teadlased ühiskonnas hindamist saavad.

Hollanduse teadusrahvuse liikumise juhtivad teadlased rõhutavad, et harrastusteaduse potentsiaal on globaalses teadusmaailmas suuresti kasutamata. Kampaania näitab, et õige tugiga ja parema organisatsiooni-paiguseadustega saaksid kodanikud märkimisväärselt teadusele kaasa aidata, iseasi, et selleks peaksid esmalt muutuma rahastamise reeglid ja ühiskondlikud hoiakud.