Eesti haridustöötajad jäävad ka järgmistel aastatel ilma riiklikest stipendiumidest

Haridus- ja teadusministeerium jätkab riiklike haridusstipendiumide ja -preemiate maksmise peatamist, jättes need välja andmata 2027. aastani. 55 000 euro suurune aastane kokkuhoid on pälvinud teravat kriitikat õpetajate ametiühingutelt.

Eesti haridustöötajad peavad arvestama, et riiklikud hariduspreemiad ja stipendiumid jäävad määruse muudatuse tõttu välja andmata ka tänavu ja järgmisel aastal. Muudatusega pikendatakse stipendiumide maksmise pausi, mis kestab kokku 2025. aastast kuni 2027. aastani.

Riigi kavandatud sammuga hoitakse kokku 55 000 eurot aastas. Haridus- ja teadusministeeriumi ettepanek on tekitanud vastuseisu nii Eesti Haridustöötajate Liidus (EHL) kui ka Eesti Koolijuhtide Ühenduses (EKJÜ). Mõlemad organisatsioonid rõhutasid tagasisides, et pikaajaline paus vähendab haridustöötajate väärtustamist.

„Avalikkusele saadab see järjekordse signaali, et kokkuhoidu otsitakse haridustöötajate arvelt,“ teatas EHL oma seisukohas. EKJÜ esimees Urmo Uiboleht märkis, et kuigi riigi eelarvevalikud on keerulised, peab õpetajate ja tugispetsialistide professionaalse arengu toetamine säilima. Koolijuhid on teinud ettepaneku taastada stipendiumikonkurss esimesel võimalusel.

Kärped riigieelarves

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas selgitas, et stipendiumide peatamine on otseselt seotud 2024. aastal vastu võetud kärpe-eelarvega, mille eesmärk oli vähendada riigi jooksvaid kulusid. Tollal otsustati kärpida 10% ulatuses nii majandamiskulusid kui ka toetusi, et suunata vahendeid kaitsekuludeks.

Kallas märkis, et ministeerium püüdis toona kaitsta kõrgharidustoetusi ja eestikeelse õppe rahastamist, mistõttu vähendati teisi ridu, sealhulgas õpetajate stipendiume. Ministri sõnul koosneb eelarve marginaalsetest summadest, mis summeerituna moodustavad miljoneid eurosid. Ta lisas, et 55 000 eurot aastas tähendab kümne aasta lõikes poole miljoni euro suurust kokkuhoidu. Stipendiumide taastamine sõltub riigieelarve majanduslikust olukorrast.

Riiklikud haridusstipendiumid olid mõeldud üldhariduskoolide, kutsekoolide ja lasteaedade õpetajatele ning tugispetsialistidele, kel on erialane kvalifikatsioon ja vähemalt viis aastat töökogemust. Tavapäraselt anti välja kuni viis stipendiumi, millest igaüks ulatus 11 000 euroni. Stipendium võimaldas õpetajatel kuni pooleks aastaks igapäevatööst eemalduda või vähendada koormust, et tegeleda erialase arendustööga.