Eesti haridustegelased nõuavad maailmahariduse suuremat rolli õppekavades

MTÜ Mondo ja Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts leiavad, et globaalsete väljakutsete teadlikkust tuleks riiklikes õppekavades jõulisemalt rõhutada. Haridusministeerium viitab seevastu koolide autonoomiale ja juba kehtivatele alusväärtustele.

MTÜ Mondo ja Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts on teinud ettepaneku täiendada riiklikke õppekavasid, et tagada maailmahariduse ja maailmakodaniku pädevuste süsteemsem õpetamine Eesti koolides. Praegune lähenemine, kus globaalsete teemade käsitlemine sõltub suures osas õpetaja isiklikust initsiatiivist, jättes sisu ainetevaheliselt killustatuks, vajaks nende hinnangul ühtlustamist.

Kompetentside selgem määratlus

Meelis Niine, kes juhib projekte MTÜ-s Mondo, leiab, et maailmahariduse põhimõtted peaksid olema riiklikes õppekavades ja valdkondade ainekavades varasemast konkreetsemalt kirjeldatud. «Kui oleks eraldi rõhk just maailmakodaniku pädevustel, aitaks see tuua maailmaharidust rohkem ja selgemalt formaalhariduse osaks,» selgitas Niine.

Tema sõnul tähendab maailmakodaniku pädevus noorte võimekust mõista globaalseid väljakutseid ja nende kohalikke seoseid, kuid veelgi olulisem on nende aktiivne tegutsemine ja hoolimine. Praegune kitsaskoht peitub asjaolus, et õpilased võivad olla teadlikud maailma probleemidest, kuid nende isiklik panus ühiskondlikesse protsessidesse jääb sageli tagasihoidlikuks.

Õpetajate vastutus ja autonoomia

Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi esinaine Madli-Maria Naulainen kinnitas, et ühiskonnaõpetuse tundides käsitletakse globaalseid teemasid juba praegu. Siiski sõltub ainekava täitmine paljuski sellest, milliseid rõhuasetusi õpetaja valib. «Olen väga päri, et maailmahariduse teema võiks olla rohkem esile tõstetud ja ei peaks sõltuma ainult õpetaja valikutest,» ütles Naulainen.

Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduspoliitika nõunik Mare Oja rõhutab, et riiklik õppekava on üldine dokument, mis annab koolidele suure autonoomia. Tema sõnul sisalduvad solidaarsus, ühiskondlik aktiivsus ja enesemääratlus maailmakodanikuna juba praegustes alusväärtustes.

Oja selgitas, et gümnaasiumiastmes on ligikaudu kolmandik õppesisust kooli enda kujundada, võimaldades süveneda kas majandusharidusse, rahatarkusesse või maailmaharidusse. Spetsiifilisi globaalseid teemasid, nagu kultuuriline mitmekesisus, toetavad aga ka geograafia, võõrkeeled ja kirjandus.

Lahenduste otsimine

Kuigi valdkonna tegijad, sealhulgas Välisministeeriumi humanitaarabi büroo nõunik Maari Ross, tõdevad, et Eesti koolid vajavad killustatuse vähendamiseks ja heade praktikate jagamiseks regionaalset tuge, on eesmärgiks seatud selgem tegevuskava. Ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate selts teeb juba praegu tihedat koostööd Mondoga õppematerjalide levitamisel, kuid püsiva lahendusena nähakse ainete tihedamat lõimingut.

Naulainen märkis, et ühiskonnaõpetuse maht koolides on väike, olles esindatud vaid kuuendas, üheksandas ja 12. klassis, mistõttu on äärmusluse ja ühiskondliku lõhestumise kontekstis vajalik selle rolli üle uuesti arutleda.