Eesti haldusstruktuuris on ametlikult 47 linna

Eesti haldusstruktuuris on ametlikult 47 linna

Eestis on praeguse seisuga 47 ametlikku linna, mille staatus on kinnistunud pigem ajalooliselt kui elanike arvu järgi. 2017. aasta haldusreform muutis linnade rolli, muutes need sageli üheks osaks suuremast vallast.

Eesti

Eestis on praeguse haldusjaotuse järgi 47 linna. See nimekiri on püsinud muutuseta pärast 2017. aasta suurt haldusreformi, mis kujundas ümber kohaliku omavalitsuse korralduse. Paljudes riikides on linna staatuse eelduseks kindel elanike arv, kuid Eestis see reegel ei kehti. Linnaks olemine on siin tihti ajaloolise pärandi või kohaliku identiteedi küsimus.

Linn ja vald on erinevad mõisted

Pärast 2017. aasta reformi tekkis avalikkuses ja välismaalaste seas sageli segadust, sest linn ja omavalitsusüksus ei ole enam alati sünonüümid. Linn on asulatüüp, kuid halduslikult on see nüüdseks enamasti osa vallast. See tähendab, et ühe omavalitsuse koosseisu võib kuuluda mitu asulat, sealhulgas linnad, alevikud ja külad. Näiteks Haapsalu on halduslikult ühendatud Ridala vallaga, moodustades ühtse omavalitsusüksuse.

Linnade suurus Eestis on märkimisväärselt erinev. Tallinn on riigi ainus suurlinn, kus elab ligikaudu kolmandik Eesti elanikkonnast. Keskmiste linnade hulka kuuluvad Tartu, Narva, Pärnu ja Kohtla-Järve. Samas leidub asulaid nagu Kallaste või Mõisaküla, kus elanike arv jääb alla tuhande, kuid sellegipoolest kannavad need kohad linna staatust. Eestis on ka alevikke, mis on elanike arvult paljudest linnadest suuremad, kuid ametlikku linna õigust neile pole antud.

Ajalooline taust ja tulevikuvisioonid

Linnaõiguse kujunemine ulatub keskajasse, mil esimesed privileegid anti kaubanduse ja käsitöö edendamiseks. Nõukogude ajal muutus linnade kaart tööstuslike arengute tõttu, mil tekkisid uued keskused nagu Sillamäe. Tänapäeval on paljude väikelinnade fookus suunatud nutikatele lahendustele. Tartu ja Tallinn on targa linna kontseptsiooni esirinnas, kuid ka väiksemad keskused otsivad võimalusi kaugtöö edendamiseks ja elukeskkonna kaasajastamiseks, et hoida kohalikku elujõudu.

Ava rakenduses →