Eesti geoloogiateenistus: Toolse fosforiidikaevandamine pole majanduslikult tasuv

Eesti geoloogiateenistuse uuring näitas, et Lääne-Virumaal asuvas Toolse maardlas fosforiidi kaevandamine ja töötlemine pole praegustes turutingimustes majanduslikult mõistlik. Kuigi uuringuala fosforiidivaru on hinnanguliselt 42,4 miljonit tonni ning tööstus looks üle 500 töökoha, peaks riik projekti tasuvuse tagamiseks maksma aastas ligikaudu 120 miljonit eurot toetust. Geoloogiateenistus teatas, et aktiivset liikumist kaevanduse avamise suunas enam ette ei võeta.

Eesti geoloogiateenistus avaldas 2026. aasta juuni lõpus pikalt oodatud fosforiidiuuringu tulemused, mille kohaselt pole Lääne-Virumaal asuva Toolse maardla Aru-Lõuna uuringualal fosforiidi kaevandamine praegu majanduslikult põhjendatud.

Uuringu põhijäreldused

Eesti geoloogiateenistuse maavarade osakonna juhataja Tiit Kaasik selgitas, et tehnoloogiline pool ei tekitanud üllatusi. «Aru-Lõuna uuringualal tehtud uuringu peamine järeldus on see, et Eesti fosforiiti on võimalik kaasaegsete tööstuslike tehnoloogiatega kaevandada ja väärindada. Selle tulemuseks on kvaliteetsed tooted. Aga praegustes turutingimustes ei ole see tegevus majanduslikult tasuv,» ütles Kaasik.

Suurimaks üllatuseks osutus hoopis see, kui ulatuslikeks kujunesid kogumaksumus võrreldes praeguse turuhinnaga. «Me teadsime, mis on erinevate fosforiidist tehtavate toodete turuhind. Me teadsime, kui palju meil seda fosforiiti on. Aga kui võtame arvesse kõik erinevad kulud, mis selle fosforiidi maa seest kätte saamiseks tuleb teha, neid näitajaid meil tegelikult olemas ei olnud,» märkis Kaasik.

Numbrid, mis projekti takistavad

Uuringuprojektijuht Jaanus Purga tõi välja konkreetsed majanduslikud takistused. «Analüüs näitas, et kaheksaprotsendilise diskontomäära juures muutuks projekti tasuvus positiivseks alles juhul, kui fosforhappe müügihind tõuseks ligikaudu 1570 euroni tonni kohta. Samas on viimase viie aasta keskmine turuhind olnud ligikaudu 900-1100 eurot tonni kohta,» selgitas Purga.

Lisaks on Aru-Lõuna uuringuala fosforiidi kvaliteet liiga madal, keskmine P₂O₅ sisaldus on seal ligikaudu 9,74%, samas kui projekti positiivne tasuvus eeldaks vähemalt 14-protsendilist sisaldust.

Uuringala fosforiidivaru on hinnanguliselt 42,4 miljonit tonni ning seal tegutseb juba aastaid lubjakivikarjäär. Fosforiiditööstus annaks Lääne-Virumaal tööd üle 500 inimesele, kuid riik peaks projekti toetama ligikaudu 120 miljoni euroga aastas, et see üldse tasuvaks muutuks.

Keskkonnamõjud ja uuringu kulud

Üle viie miljoni euro maksnud uuringu käigus analüüsiti ka võimalikke mõjusid põhjaveetasemetele. Leiti, et kaevandamistegevus ei mõjutaks Pandivere kõrgustikul paiknevate allikate ja jõgede vooluhulki ega vee kvaliteeti. Seevastu selgus, et karjääriviisiline kaevandamine mõjutaks kaevanduse lähiümbruses Lasnamäe-Kunda ja Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekihti ning survetase seal alaneks.

Uuringuks toodi 2024. aasta lõpus maa seest välja 28,6 tonni fosforiiti, millest 11 tonni kasutati otseselt analüüsimiseks. Algselt loodeti tulemusi saada 2025. aasta lõpuks, kuid sobivate uuringutegijate leidmine osutus oodatust keerulisemaks ning uuring venis poole aasta võrra.

Mis saab edasi?

Kaasiku sõnul aktiivset edasiliikumist kaevanduse avamise suunas ette ei võeta. «Taustal võivad jätkuda erinevad teadusuuringud, mis toetaksid tulevikus sellele asjale uuesti hinnangu andmist,» ütles ta, lisades, et praegu pole riigil plaanis teisi Eesti fosforiidimaardlaid uurida.

Uuringu tulemusi tutvustatakse lähiajal Lääne-Virumaal Sõmerul toimuval fosforiidipäeval ning augustikuu alguses Paides arvamusfestivalil.