Eesti filmitegijad pöördusid valitsuse poole filmivaldkonna rahastuse suurendamiseks

Eesti filmitööstuse esindusorganisatsioonid on pöördunud valitsuse poole sooviga suurendada filmikunsti riiklikku rahastust. Ühtlasi hoiatavad loojad, et 2027. aastaks kavandatud Film Estonia toetusprogrammi kärped kahjustavad Eesti konkurentsivõimet rahvusvahelisel turul.

Üheteistkümnest filmiorganisatsioonist koosnev ühendus saatis valitsusele avaliku kirja, milles tehakse ettepanek tõsta Eesti filmivaldkonna aastane riiklik rahastus seitsmelt miljonilt eurolt kümne miljonini. Allakirjutanute hinnangul on filmikunst ekslikult tembeldatud pelgalt kuluartikliks, kuid tegelikkuses toimib see majandustegevusena, mis loob töökohti ja toob Eestisse välistulu.

Taotletav lisainvesteering peaks suunduma eelkõige lastele ja noortele mõeldud eestikeelse audiovisuaalse sisu loomisse. Autorite sõnul on kultuuriline kestlikkus lahutamatult seotud majandusliku võimekusega ning praegune rahastustase ei võimalda kodumaisel filmil rahvusvahelises konkurentsis püsida.

Välisraha meelitamine on ohus

Filmitootjad viitasid hiljutisele Lumière Summitile Prantsusmaal, kus president Emmanuel Macron ja teised tippotsustajad arutasid audiovisuaalsektori strateegilist tähtsust. Maailma riigid investeerivad sektorisse, et kaitsta oma kultuurilist nägu ja majanduslikku mõju, kuid Eesti puhul on oht sellest konkurentsist välja kukkuda tunduvalt suurem.

Hea näitena toodi Veneetsia filmifestivalil Kuldlõvi võitnud taanlaste linateos «Tundmatu naine». Kuigi filmi kaasprodutsent oli Eesti ettevõtja Esko Rips oma kolmes Balti riigis tegutseva firmaga Nafta Films, ei toimunud tootmine Eestis. «Põhjamaade suurim ja enam kui saja aasta vanune filmitootmisfirma Nordisk Film usaldas Eesti produtsenti, kuid tootmiseks vajalik keskkond leiti hoopis Lätis,» selgitasid filmitegijad.

Tagasimakseprogrammi kärped

Kriitikat pälvis valitsuse plaan vähendada 2027. aastal Film Estonia välisinvesteeringute tagasimakseprogrammi eelarvet. Käesoleva aasta eelarve maht, mis oli 9,2 miljonit eurot, ammendus vaid kahe tunniga, mis näitab selget nõudlust. Siiski on riik otsustanud järgmisel aastal toetussummat kärpida 5,2 miljoni euroni.

«Just nüüd, kui nõudlus kasvab, vähendame oma võimekust seda nõudlust Eestis vastu võtta,» märgivad allakirjutanud. Nad leiavad, et ajal, mil rahvusvaheline filmitööstus tunneb Eesti vastu huvi, on investeeringute vähendamine majanduslikult ebamõistlik otsus, eriti arvestades, et filmitööstus on üks väheseid kunstivaldkondi, mis suudab väliskapitali märkimisväärses mahus kodumaale tuua.