Eesti festivalikorraldajate reaalsus: suvi on üks suur konkurentsivõitlus

Eesti suvi ja festivalid käivad käsikäes, igal aastal lisandub mõni uus üritus, mis püüab publikut võita ja ennast kehtestada. Festivalikorraldajate jaoks on tegelikkus karm: kõik suvised üritused konkureerivad omavahel, sealhulgas perepeod ja vanaema juubelid.

Eesti suvi on festivalidest tulvil, ning igal hooajal lisandub ürituste nimistusse uusi tulijaid, kes loodavad leida oma publiku ja kinnistada koha kultuurimaastikul.

Festivalikorraldajate jaoks pole see võitlus sugugi lihtne. Konkurendiks ei peeta ainult teisi muusika- või kultuurifestivale, tegelikult konkureeritakse kõigi suvisete üritustega korraga, olgu selleks naabri aiapidu, perekonna kokkutulek või vanaema juubel. Kõik need nõuavad inimestelt sama ressurssi: aega ja raha.

Uued tulijad otsivad oma kohta

Igal aastal sigineb Eestisse mõni täiesti uus festival, mis astub otse tihedasse konkurentsi küpsete ja tuntud üritustega. Ennast kehtestamine nõuab selget identiteeti, midagi, mis eristab uut festivali kõigest muust ja annab publikule põhjuse valida just see üritus teiste asemel.

Korraldajate sõnul on esimesed aastad kõige keerulisemad: bränd on tundmatu, eelarve piiratud ja publik ettevaatlik. Samas on igal hooajal tõestatud, et õige kontseptsiooni ja järjepideva tööga on võimalik ka uutel festivalidel jalad alla saada.

Püsimajäämine nõuab visadust

Suurem soov on aga mitte ainult ellu jääda, vaid tulla järgmisel aastal tagasi veel suurema ja uhkemana. See tähendab pidevat publiku ootuste kaardistamist, partnerite leidmist ning finantsiliselt jätkusuutliku mudeli ehitamist.

Eesti festivalide maastik on mitmekesine, alates suurtest muusikaüritustest kuni väiksemate kogukonnafestivalideni, kuid kõigil on ühine mure: kuidas meelitada kohale piisavalt inimesi, et hoida ürituse tulevik kindlal alusel.