Eesti ettevõtted said mullu riigilt 472,6 miljonit eurot toetusi

Möödunud aastal eraldas riik Eesti ettevõtetele kokku 472,6 miljonit eurot riigiabi ja vähese tähtsusega abi. See summa oli ligi 41 miljoni euro võrra suurem kui aasta varem.

Eesti ettevõtlussektorile suunatud riigiabi ja vähese tähtsusega abi kogumaht ulatus möödunud aastal 472,6 miljoni euroni. Rahandusministeeriumi koostatud ülevaatest selgub, et toetuste maht oli 40,8 miljoni euro võrra suurem kui eelneval aastal.

Riigiabi üldmahust 381,5 miljonit eurot moodustas tavapärane riigiabi ja kriisiabi, kusjuures kriisiabi osa selles oli 4,1 miljonit eurot. Ülejäänud osa moodustas vähese tähtsusega abi, mis ei ole oma mahult piisavalt suur, et konkurentsi moonutada.

Suurimad abiandjad

Riigiabi jagamisel olid aktiivseimad neli asutust. Kõige suurem abiandja oli Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EISA), kelle kanda oli ligi 27 protsenti kogu toetuste mahust. EISA väljastas riigiabi kokku 82,48 miljoni euro väärtuses.

EISA-le järgnesid kultuuriministeerium, kelle kaudu jagati 78,64 miljonit eurot, ning Elering 73,31 miljoni euroga. Samuti oli oluline abiandja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA).

Toetuste olemus ja reeglid

Valdav osa toetustest, täpsemalt 91 protsenti, maksti välja otseste toetustena. Ülejäänud üheksa protsenti abist realiseeriti läbi erinevate maksuvabastuste ja -soodustuste.

Riigiabi andmine peab Euroopa Liidus vastama kindlatele reeglitele, mis eeldab paljudel juhtudel Euroopa Komisjoni kooskõlastust. Möödunud aastal esitas Eesti Euroopa Komisjonile seitse riigiabi teatist. Üheks näiteks on regionaal- ja põllumajandusministeeriumi taotlus maksta erakorralist investeeringutoetust põllumajandustootjatele, et ennetada suu- ja sõrataudi levikut.

Kokkuvõttes andsid Euroopa Liidu liikmesriigid mullu riigiabi 168,23 miljardit eurot. See statistika ei sisalda finantssektori ega raudteetranspordi dotatsioone.