Eesti ettevõtted kaotasid 2024. aastal kelmidele üle 10 miljoni euro

Mullu küündis Eestis pettustega tekitatud kahju 25,3 miljoni euroni, millest enam kui kümme miljonit eurot langes ettevõtete arvele. Kurjategijad kasutavad üha sagedamini pikaajalist psühholoogilist manipuleerimist, esinedes ametiasutuste esindajatena.

2025. aasta tõi Eesti majanduskeskkonda valusa õppetunni: petturid suutsid ettevõtetelt välja petta üle kümne miljoni euro. See summa on kolmekordne võrreldes varasema aastaga. Kokku ulatusid maksepettused Eestis 25,3 miljoni euroni, kasvades aastaga ligi 87 protsenti. Kuigi maksekorralduspettustest moodustasid ettevõtetega seotud juhtumid vaid 15 protsenti, langes neile üle poole ehk 54 protsenti kogukahjust.

Professionaalsed manipulaatorid

Petturid on oma töömeetodeid lihvinud ja sihivad üha enam väikeettevõtteid. Sandra Horma, kes juhib Eesti Pangaliidu pettuste tõkestamise toimkonda, selgitab, et kelmid esinevad usalduse võitmiseks politseinike, pangatöötajate või riigiametnikena. «Ohvriga suheldakse tunde või päevi, luues talle mulje, et ta osaleb mingisugusel salajasel operatsioonil,» ütleb Horma. See isoleerimine takistab ohvril kõrvalist abi küsimast, kuna talle sisendatakse, et tegemist on salastatud toiminguga.

Jaagup Toompuu, kes juhib Politsei- ja Piirivalveameti kelmuste ennetamise ja lahendamise keskust, rõhutab, et petturid ehitavad oma narratiivi samm-sammult. Inimestele sisendatakse, et nende kontod on ohus ning raha päästmiseks on tarvis järgida täpseid juhiseid, olgu selleks siis võõrale kontole ülekande tegemine või sularaha andmine kullerile. «Inimesele luuakse arusaam, et tema kontod on ohus ning rahalise kahju ärahoidmiseks on vaja teha politsei ja pangaga salajast koostööd,» selgitab Toompuu.

Kuidas ennast kaitsta

Enamik kahjust jääb ohvri kanda, kuna inimene on ise oma kontolt maksed kinnitanud. Statistika kohaselt pidi ohver ise kandma 96 protsenti maksekorralduspettustest tekkinud kahjust. PPA soovitab kahtluse korral kõne katkestada ja ise pangasse või politseisse helistada, vältides sotsiaalmeedias või linkide kaudu edastatud juhiste järgimist. Pangad ja riigiasutused ei kasuta kunagi WhatsAppi ega muid sõnumirakendusi klientidega suhtlemiseks ega palu arvutisse laadida ekraanijagamise tarkvara.