Eesti ettevõtete konkurentsivõime sõltub doktorikraadiga spetsialistide kaasamisest

Tartu Ülikooli teadusprorektor Mari Moora rõhutab, et Eesti majanduse innovatsioonivõime tõstmiseks peavad ettevõtted julgemalt kaasama doktorikraadiga spetsialiste. Praegune teadlaste osakaal erasektoris jääb paljudele Euroopa riikidele alla, mistõttu vajab Eesti tugevamat ülikoolide ja ettevõtete vahelist teadmussiiret.

Eesti majanduse konkurentsivõime sõltub otseselt riigi suutlikkusest koolitada ja ettevõtete valmidusest palgata piisavalt doktorikraadiga eksperte. Tartu Ülikooli teadusprorektor Mari Moora tõdeb, et teadmussiirdedoktorantuur on oluline lüli ettevõtete praktiliste vajaduste ja ülikoolide teadusliku potentsiaali ühendamisel.

Statistika näitab selget mahajäämust: Eestis on 25-64-aastaste elanike seas doktorikraadiga inimesi 1,1 protsenti. See jääb alla Euroopa Liidu keskmisele, mis on 1,3 protsenti, ning on märgatavalt madalam näiteks Rootsi 2,2-protsendilisest ja Saksamaa 1,9-protsendilisest näitajast. Kuigi riik on doktorantide toetusi suurendanud, on Haridussilma andmetel doktorantuuri lõpetajate arv püsinud alla 300 piiri, olles mullu 292.

Doktorikraad kui innovatsiooni mootor

Erasektoris on olukord veelgi kriitilisem. Eurostati 2024. aasta andmeil oli Eesti ettevõtetes töötavatest teadlastest ja inseneridest vaid 8,4 protsendil doktorikraad. Võrdluseks: Austrias oli sama näitaja 16 protsenti ja Sloveenias 23 protsenti. Hoolimata sellest, et Eesti ettevõtete teadustöötajate ja inseneride arv kasvas 2024. aastal 21 protsenti, jäi doktorikraadiga spetsialistide hulk samale tasemele.

Levinud eelarvamus, justkui oleks doktorikraadiga spetsialist akadeemilises maailmas eraldunud ega mõistaks ettevõtluse dünaamikat, ei vasta tänapäeva nõuetele. Kõrgharidusstandard eeldab doktorandilt strateegilist juhtimist, ühiskondliku mõju hindamist ja selget kommunikatsiooni. Need on oskused, mida vajavad ettevõtted, kes ei tegele vaid olemasolevate süsteemide käigushoidmisega, vaid uute lahenduste loomisega.

Praktilised näited kinnitavad koostöö potentsiaali. Cybernetica AS-i juhatuse liige Dan Bogdanov on toonitanud, et ettevõttes töötavad doktorandid toovad endaga kaasa kiire õppimisvõime ja intellektuaalse suutlikkuse, mida on edukalt rakendatud nii turvalise andmeanalüüsi süsteemide kui ka e-riigi lahenduste arendamisel. Icosagen AS-i teadusdirektor Mart Ustav jr on märkinud, et teadmussiirdedoktorantuur on üks võimalus ettevõtete ja ülikoolide koostööks.

Majanduse liikumine suurema lisandväärtuse suunas eeldab, et doktorikraadiga spetsialistid muutuvad loomulikuks osaks erasektori tööjõust. See tähendab ühtlasi muutust selles, kuidas ettevõtjad doktorantuuri kui kompetentsiarendust mõistavad.