Eesti erakorralise meditsiini arstid hoiatavad kiirabireformi riskide eest

Eesti Erakorralise Meditsiini Arstide Selts toetab kiirabireformi eesmärke, kuid rõhutab vajadust etapiviisilise rakendamise järele, et vältida patsiendiohutuse ja kriisivalmiduse vähenemist. Arstid hoiatavad, et pelgalt efektiivsusele keskendumine võib olla ohtlik kriitilistes olukordades, kus kaheliikmeline brigaad ei pruugi piisata.

Eesti Erakorralise Meditsiini Arstide Selts on avaldanud oma seisukoha plaanitava kiirabireformi osas, rõhutades vajadust tasakaalustada töökorralduse efektiivsus patsiendiohutusega. Arstid nendivad, et ehkki muudatused võivad parandada abi kättesaadavust, kaasnevad nendega tõsised riskid, kui reformi ei viida ellu etapiviisiliselt ja põhjaliku analüüsi alusel.

Reformi mõjud ja võimalused

Erakorralise meditsiini eksperdid leiavad, et madalama prioriteediga väljakutsete, niinimetatud Alfa- ja Bravo-kutsete, teenindamisel piisab sageli kaheliikmelisest brigaadist. Selline töökorraldus võib parandada ressursside kasutust ning uute kiirabibaaside rajamine võib lühendada ooteaega piirkondades, kus abi on siiani viibinud liiga kaua.

Samas hoiatavad arstid, et vältimatu abi on terviklik protsess, kus üks lüli mõjutab otseselt järgmist. Hädaabikõne töötlemisest kuni erakorralise meditsiini osakonna ja haigla vastuvõtuni ulatuv teekond peab toimima katkematult. Kiirustamine reformi elluviimisel, lähtudes vaid statistilisest keskmisest koormusest, võib kaasa tuua ettenägematuid raskusi raviteekonnal.

Kriisivalmiduse olulisus

Kaheliikmeline brigaad ei suuda alati tagada piisavat tuge kriitilistes olukordades, nagu rasked traumad, elustamist vajavad patsiendid või keerukad transpordid. Eriti haavatavad on väikelinnad ja hajaasustusega maapiirkonnad, kus täiendava abi jõudmine sündmuskohale võtab kauem aega. Arstide selts rõhutab, et kiirabisüsteemi ei tohi planeerida ainult tavapärase koormuse järgi.

Eesti meditsiinisüsteemi vastupidavus sõltub ka võimest reageerida suurõnnetustele, nakkuspuhangutele või ootamatutele kõrgendatud nõudlusega olukordadele. Liigne optimeerimine võib süsteemist välja süüa vajaliku reservi, mis on kriisiolukorras kriitilise tähtsusega. Seetõttu nõuavad erakorralise meditsiini arstid regulaarset patsiendiohutuse, EMOde koormuse ja üldise kriisivalmiduse hindamist kogu reformiprotsessi vältel.