Eesti erakonnajuhid pakkusid välja meetmed riigieelarve puudujäägi vähendamiseks

Eesti erakonnajuhid pakkusid välja meetmed riigieelarve puudujäägi vähendamiseks

Eesti Pank soovitas valitsusel hakata eelarvepuudujääki vähendama vähemalt poole protsendi võrra SKPst aastas. Opositsioonierakondade juhid esitasid oma ettepanekud, kuidas riigi rahalist seisu parandada.

Eesti

Eesti Pank on avaldanud soovituse, mille kohaselt peaks riik alustama järgmisest aastast eelarvepuudujäägi süstemaatilist vähendamist. Keskpanga hinnangul tuleks defitsiiti kärpida igal aastal vähemalt poole protsendi võrra sisemajanduse koguproduktist, vältimaks riigivõla ja selle teenimiskulude kiiret kasvu. Erakondade esimehed on reageerinud ettepanekule erinevate kärpe- ja tulude suurendamise plaanidega.

Parempoolsed ja EKRE pakuvad kärpeid

Lavly Perling esitas kolmepunktilise plaani, mis hõlmab kulude külmutamist 2026. aasta tasemel ning maksude alandamist. «Tuleks alustada reforme, et liikuda eemale sotsiaalriigi mudelist,» sõnas Perling, lisades, et toetusi tuleks maksta vaid abivajajatele, mitte enam universaalselt.

Martin Helme fookus on suurprojektide peatamisel. Tema sõnul peaks riik viivitamatult peatama Rail Baltica projekti rahastamise ning lõpetama tuule- ja päikeseenergia toetusskeemid. «See annaks sadu miljoneid eurosid,» väitis Helme, pakkudes lisaks välja ideoloogilise suunitlusega mittetulundusühingute riikliku toetamise lõpetamist.

Sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond otsivad tulusid

Lauri Läänemets on skeptilisem kärpimise võimalikkuse suhtes. Tema sõnul on eelarves ruumi bürokraatlike kulude optimeerimiseks ja protsesside tõhustamiseks, kuid suuri auke ei saa täita ainult selle arvelt. «See tähendaks pensione, turvalisuse, hariduse või tervishoiu kärpimist, mida sotsiaaldemokraadid ei toeta,» märkis Läänemets.

Mihhail Kõlvart pakkus välja täiendava pangamaksu kehtestamise, mis Euribori tõusu arvestades tooks riigikassasse märkimisväärselt tulu. Lisaks kritiseeris ta riigieelarve planeerimist ja läbipaistvust. «Aasta lõpus jääb sadu miljoneid eurosid kasutamata, mis viitab ebamõistlikule planeerimisele,» lausus Kõlvart. Ta tõi näitena riigiaparaadi ebaefektiivsusest Tervisekassa, väites, et selle asutuse praegune halduskulu ei ole põhjendatud.

Ava rakenduses →