Eesti erakonnad vaidlevad õiguskantsler Madise võimaliku presidendikandidaadi staatuse üle

Riigikogu erakonnad on vastakate arvamustega õiguskantsler Ülle Madise võimaliku presidendikandidaadi rolli ja sellega kaasneva võimaliku huvide konflikti osas. Samas kui osa poliitikuid näeb riske kohtuvaidlusteks, peavad teised kandideerimist põhiseadusega kooskõlas olevaks.

Eesti poliitilises maastikus on puhkenud vaidlus õiguskantsler Ülle Madise ümber, kes on ühe võimaliku presidendikandidaadina fookusesse tõusnud. Riigikogu erakondade esindajad ei ole ühel meelel selles, kas ametisolev õiguskantsler võib presidendiks kandideerida ilma ametist lahkumata või kas see tekitab lubamatu rollikonflikti.

EKRE esimees Martin Helme on olukorra suhtes kriitiline, hoiatades, et Madise võimalik kandidatuur võib viia valimistulemuste vaidlustamiseni kohtus. Tema hinnangul on õiguskantsleri ameti ja presidendiks kandideerimise vahel juriidiline pinge, mis vajab selgust enne ametliku protsessi algust.

Seevastu teiste fraktsioonide esindajad sarnast õiguslikku takistust ei näe. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees Tanel Kiik rõhutas, et põhiseadus sätestab presidendikandidaadile selged kriteeriumid, vähemalt 40-aastane vanus ja sünnijärgne kodakondsus, kuid ei keela kõrgetel riigiametnikel kandideerimist. „Õiguskantsleril ühtegi välistavat kriteeriumit ei ole,“ kinnitas Kiik.

Õiguslikud ja poliitilised vaated

Reformierakonna saadik ja õiguskomisjoni esimees Madis Timpson lisas, et demokraatlikus riigis on kandideerimisõigus põhimõtteline ning selle teostamine ei vaja eraldi seadusandlikku täpsustust. Ta viitas põhiseaduse 84. paragrahvile, mille kohaselt lõpevad presidendi volitused muudes ametites alles ametisse astumise hetkel. Sarnast joont hoiab Isamaa fraktsiooni esimees Helir-Valdor Seeder, kelle sõnul pole varasemalt ükski kandidaat pidanud kandideerimiseks ametist lahkuma või oma tegevust peatama.

Parempoolsete esimees Lavly Perling suunab tähelepanu aga poliitilise vastutuse küsimusele, rõhutades vajadust erakondadevahelise konsensuse järele. Tema hinnangul peaks fookus olema mitte üksikandidaadi taandumisel, vaid erakondade suutlikkusel protsessi juhtida ja president riigikogus ära valida.

Endine õiguskantsler Allar Jõks leiab, et kuigi juriidilist keeldu ei ole, peab kandideeriv õiguskantsler järgima ametist tulenevaid neutraalsuse nõudeid. „Piisavalt allkirju peaks olema sellepärast, et vastasel juhul muutuks olukord selliseks, et õiguskantsler läheb erinevate fraktsioonide uste taha kraapsu tegema,“ märkis Jõks. Presidendikandidaatide esitamine saab alguse ülejärgmisel nädalal.