Eesti erakondade valimiseelne seis: Erik Moora analüüsib jõujooni

Eesti erakondade valimiseelne seis: Erik Moora analüüsib jõujooni

Poliitikavaatleja Erik Moora tõdeb viis kuud enne valimisi, et Isamaa on edukalt hõivanud kriitilise opositsioonierakonna rolli, jättes EKRE varju. Samas vaevlevad uued tulijad raskustes, samal ajal kui Keskerakond toetub jätkuvalt tugevale venekeelsele valijaskonnale.

Poliitika

Tallinnas tehtud analüüsis märgib poliitikavaatleja Erik Moora, et viis kuud enne Riigikogu valimisi on Eesti erakondade toetusnumbrid stabiliseerunud, kuid valijate heitlikkus peidab endas võimalikke viimase hetke nihkeid. Isamaa on praeguses poliitilises dünaamikas hõivanud protestivälja, jättes EKRE positsioonile, kus nad peavad oma häält uuesti otsima.

Isamaa ja EKRE positsioonid

Urmas Reinsalu juhitud Isamaa on suutnud hoida liidripositsiooni, tuginedes valitsuse jõulisele kritiseerimisele. Moora sõnul on nende taktika olnud suunatud olukorra dramatiseerimisele ja puudujääkide rõhutamisele, mis on jätnud EKRE-le vähem ruumi. See on sundinud EKRE-t otsima radikaalsemaid toone, ehkki valijad võivad neist toonidest tunda väsimust.

Eesti 200 raskused

Eesti 200 on sattunud keerulisse seisu, kus erakonna uudsuse argument on kadunud. Kristina Kallas on tunnistanud erakonna keerulist olukorda, mida ilmestab ka suur liikmete voolavus, tänavu on erakonnast lahkunud 89 liiget, kuid liitunud vaid neli.

Erakonna varasem keskkonnahoidlik platvorm ei toimi enam samas mahus. Moora märkis, et kui varem tõmbasid nad ligi muutusi otsivaid valijaid, siis nüüdne tegevus on muutnud nende positsiooni heitlikuks. See on omakorda võimaldanud Parempoolsetel võita protestihääli, kasutades ära sotsiaalmeedia algoritmide toetatud maailmavaatelist sõnumit.

Keskerakonna ja teiste jõujooned

Keskerakond toetub jätkuvalt tugevale venekeelsele toetajaskonnale, kus keskset rolli mängivad Mihhail Kõlvart ja Anastassija Kovalenko-Kõlvart. Erakond teeb märkimisväärseid pingutusi eestikeelsete kandidaatide kaasamiseks, kuid nende tuumiktoetus on geograafiliselt ja keeleliselt selgelt piiritletud.

Reformierakonna toetus on küll madal, kuid viimasel ajal on märgata kerget stabiliseerumist, mis võib peegeldada liberaalsema valijaskonna järk-järgulist naasmist. Sotsiaaldemokraadid hoiavad seevastu stabiilset joont, suunates sõnumid kindlale, haritumale ja nooremale sihtrühmale, kes teeb lõpliku otsuse sageli vahetult enne valimispäeva.

Ava rakenduses →