Eesti energiasektor vajab tarnekindluse tagamiseks miljoneid investeeringuid

Eleringi juht Jaanus Uiga selgitab, et Eesti energiastrateegia fookus on liikunud kriisikindlusele ja uutele reguleeritavatele võimsustele. Strateegia näeb ette täiendavaid investeeringuid võrkudesse, et tagada süsteemi stabiilsus kuni 2035. aastani.

Eesti energiastrateegia arendamisel on muutunud julgeolekuolukord toonud esiplaanile vajaduse suuremate reservide, infrastruktuuri dubleerimise ning ulatuslike investeeringute järele. Jaanus Uiga sõnul peab riigi energiataristu tagama elektri kättesaadavuse ka kriisiolukordades ja äärmuslikes ilmastikutingimustes, hoides samal ajal tarbijate jaoks kulud kontrolli all.

Vajadus uute reguleeritavate võimsuste järele

Kehtiva arengukava ENMAK 2035 kohaselt peab Eesti süsteemihalduri hinnangul olema 2035. aastaks tagatud vähemalt 2100 megavatti reguleeritavat võimsust. See maht on vajalik nii kasvava tarbimise katmiseks kui ka eluea lõpule lähenevate põlevkivielektrijaamade asendamiseks. Elering uuendab seda prognoosi igal aastal, võttes arvesse muutusi tarbimises, salvestusvõimalustes ja ühendustes naaberriikidega.

Hiljutisel taastuvelektri oksjonil tehti üheksa pakkumist seitsmelt ettevõttelt, mille kogumaht ulatus 990 gigavatt-tunni aastas. See kogus katab umbes 12 protsenti Eesti praegusest aastasest elektritarbimisest. Uiga rõhutas, et kuigi oksjoni tulemused on märkimisväärsed, nõuab nende elluviimine arendajatelt veel põhjalikke ettevalmistustöid, nagu lubade taotlemist ja võrguga liitumise protsesse.

Investeeringud kriisikindluse tagamiseks

Tarnekindluse suurendamine eeldab füüsiliste võrkude kaitse tugevdamist, küberjulgeoleku tõstmist ja varuosade varude suurendamist. Elering kavandab perioodil 2026-2030 investeeringuid, mis ületavad tavapäraseid kapitalikulusid. Elektrilevi hinnangul vajab jaotusvõrk samal perioodil täiendavaid investeeringuid kriisikindluse tagamiseks.

Uiga tõi esile, et lisaks elektrisüsteemile vajavad sarnast tähelepanu gaasiinfrastruktuur, vedelkütuse varud ja soojusvarustus. Kõik need komponendid moodustavad tervikliku tarneahela, mis peab olema suuteline kiiresti taastuma suurtest riketest.

Suurprojektide majanduslik põhjendatus

Suuremahuliste arendusprojektide, nagu tuulepargid või tuumajaamad, puhul tuleb arvestada Eesti väiksust. Riiklik sekkumine ja toetus on õigustatud vaid juhul, kui projekt aitab kaasa energiatuleviku eesmärkidele. Rahvusvahelisi mudeleid ei saa Eesti turule otse üle kanda. Iga suurinvesteering peab läbima sõltumatu tehnilise ja finantsanalüüsi enne lõpliku otsuse langetamist.