Eesti energiapoliitika vajab kiireid otsuseid enne kulude kasvu

Tallinna Tehnikaülikooli teadlase Ahto Pärli sõnul on Eesti energiasektori suurim risk investeeringute ja strateegiliste otsuste edasilükkamine. Pärl rõhutab vajadust tuuleenergia projektide kiirema käivitamise ja tipukoormuste katmiseks gaasijaamade rajamise järele.

Eesti energiasektori tulevik sõltub otsustest, mida tuleb teha viivitamata, kuna tehnoloogiline areng ja muutuvad julgeolekuolud tõstavad investeeringute hindu. Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi doktorant-nooremteadur Ahto Pärl rõhutab, et energeetikas on viivitamine majanduslikult kõige kulukam tegutsemisviis.

Tuuleenergia ja päikeseenergia piirid

Pärli sõnul on päikeseenergia tootmisvõimsus Eestis küll kiiresti kasvanud, kuid uutesse parkidesse investeerimine on muutumas ebaefektiivseks. Probleem seisneb tootmise kontsentreerumises samadele tundidele, mis vähendab tulu. Tuuleenergia puhul on olukord lootusandvam, ent umbes 1000 megavatti projektivõimsusi seisab paberil, takistatuna kohalikust vastuseisust ja rahastuse ebakindlusest.

Eesti jaoks on tuul kriitilise tähtsusega nii hinna kui ka energiajulgeoleku vaatest, kuna see täiendab päikesetootmist. «Seal, kus päikest ei ole, on tuult rohkem,» selgitas Pärl. Ta märgib siiski, et kogu süsteemi ei saa rajada ainult ilmast sõltuvatele allikatele.

Gaasijaamad ja põlevkivi roll

Taastuvenergia võiks Pärli hinnangul moodustada 60-70 protsenti tootmisest, kuid selle kõrvale on vajalikud juhitavad võimsused ja salvestuslahendused. Tippkoormuste katmiseks on tema hinnangul hädavajalik rajada gaasijaamad.

«Seal ei pääse me üle ega ümber gaasist,» märkis Pärl. Põlevkivi osas pooldab teadlane pragmaatilist lähenemist, kus selle rolli vähendatakse järk-järgult alles siis, kui asenduslahendused on reaalselt kasutusvalmis. Tuumaenergiat näeb ta tuleviku baastootmise osana, kuid mitte lähiaja lahendusena.

Vajadus numbritepõhise diskussiooni järele

Pärli sõnul on energeetikas tehtavate otsuste mõju aastakümnetepikkune, mistõttu on iga edasilükkamine riskantne. Tema hinnangul peaks riik keskenduma kolmele suunale: tuuleprojektide tegelikule elluviimisele, gaasijaamade rajamisele ning tulevikutehnoloogiate põhjalikule analüüsimisele.

«See risk, et me ei tee otsuseid, me ei tee investeeringuid, me ei panusta arengusse, on oluliselt suurem,» lisas Pärl. Ta rõhutas, et ootab edasistes aruteludes selgemaid andmeid, riskianalüüse ja alternatiivide võrdlusi.