Eesti EMO-d jäävad ülekoormatud, kuigi külastuste arv vähenes

Eesti erakorralise meditsiini osakondad (EMO-d) käituvad endiselt ülekoormatud, kuigi möödunud aastal oli EMO-de külastuste arv veidi madalam kui varem. Probleem on selles, et patsidendid pöörduvad perearsti asemel üha sagedamini otse EMO-sse, mis raskendab olukorda veelgi.

Eesti tervishoiuasutustes jätkub ülekoormatus erakorraliste meditsiini osakondade tasandil. Kuigi andmed näitavad, et möödunud aastal langes EMO-de külastuste koguarv võrreldes eelmiste aastatega, on need osakonnad siiski jäänud märgatavalt ülekoormatud ja nende ressursid on pidevalt pingestatud.

Peamise probleemi allikaks peetakse tervikuna asjaolu, et patsidendid ei kutsuta minema perearsti vastuvõttude juurde, vaid eelistavad otsest teed erakorralise meditsiini osakondadesse. Selline käitumine paigutab täiendava surve just neile osakondadele, mis on juba niigi ressursikasin.

Tervishoiuasutuste juhid märgivad, et muutus käitumismustrites ei paista muutuvat. Kuigi EMO-de külastatavus on pisut langenud, jätkub nende ülekoormatus, kuna päev-päevalt käivad patsiendid siis otse EMO-sse, et saada kiiremalt abi, mille asemel, et esmalt külastada perearsti.

See olukord tekitab kettereaksiooni: esmase arstiabiga seotud patsiendid pidurdavad professionaalide töövilumust ja muudavad tervishoiusüsteemi pikemaajaliste plaanide täitmise keerulisemaks. Poliitika juhtijad ja tervishoiuamet on tunnistanud, et probleem vaatab pehme ja pikemaajalist lahendamist, et taastada tasakaal tervishoiusüsteemis.