Eesti elutähtsa teenuse pakkujad seisavad silmitsi uute julgeolekukuludega

Eesti vee- ja kaugkütteettevõtted valmistuvad suurendama investeeringuid küberturvalisusse ja füüsilisse kaitsesse, mis vältimatult jõuavad ka tarbijate arvetele. Konkurentsiamet peab hakkama hindama, millised julgeolekualased investeeringud on tariifidesse põhjendatult sisse arvestatavad.

Eestis tegutseb ligi 300 ettevõtet, mis pakuvad elutähtsaid teenuseid ning peavad olema valmis töö jätkamiseks ka kriisi- või sõjaolukorras. Muutunud julgeolekuolukord on toonud kaasa uued ootused nendele teenusepakkujatele, ulatudes küberrünnete tõrjumisest kuni füüsilise kaitse ja droonitõrje võimaluste loomiseni.

Investeeringud jõuavad tarbijani

Elutähtsa teenuse osutajad on juba aastaid panustanud varustuskindlusse, soetades varugeneraatoreid ning koostades tegevuskavasid võimalike katkestuste leevendamiseks. Praegu keskenduvad vee-ettevõtted aga üha enam küberturvalisuse tugevdamisele. AS Rakvere Vesi juht Aare Palmsalu märkis, et lisaks digitaalsele turvalisusele on mõned ettevõtted astunud praktilisi samme füüsilise kaitse osas, olles valmis ostnud isegi kiivreid ja kuuliveste.

Palmsalu sõnul on varasemad investeeringud elektrikatkestuste kahjude maandamiseks juba vee hinna sees, kuid tulevikus võib tekkida vajadus keerukamate lahenduste järele. "Päris sarkofaage me pumbajaamadele veel ümber ehitama hakanud ei ole ja me ei tea, kas hakkamegi, kas see üldse mõistlik on," tõdes ta.

Konkurentsiameti keeruline ülesanne

Kaugkütteettevõtete seas on arutluse all nii droonitõrje kui ka torustiku maa alla viimine ja avariigeneraatorite soetamine. SW Energia arendusjuht Vadim Nogtev rõhutas, et ettevõtete peamine eesmärk on soojusenergia tootmine, mistõttu vajaksid nad droonitõrje ja füüsilise kaitse küsimustes kaitseväe oskusteavet ja koostööd.

Konkurentsiameti peadirektor Evelin Pärn-Lee selgitas, et amet on nõus julgeolekukulud tariifi lisama, kui ettevõte suudab neid piisavalt põhjendada. Siiski on see ametile keeruline ülesanne, kuna puudub ühtne standard selle kohta, millised investeeringud on vajalikud ja millised mitte.

"Kui küsimus on, kas mingisugune alajaam sarkofeerida ehk betooni valada või selle ümber lihtsalt laduda betoonplokke, siis meie ise ei oska hinnata, missugune on parim viis," tõdes Pärn-Lee. Ameti juhi sõnul on suurem murekoht hoopis ettevõtjad, kes pole kriisideks valmistumist veel strateegiliselt planeerima hakanud, ega pruugi endale teadvustada vajalike investeeringute mahtu.