Eesti elektrivõrk vajab Tallinnas arutatud kiireid investeeringuid

Tallinnas toimunud energiavaldkonna konverentsil rõhutati elektrivõrgu moderniseerimise vältimatust, kuna praegune taristu ei toeta enam hajutatud energiatootmist. Hollandi näide hoiatab, et vajalike uuenduste edasilükkamine võib viia ettevõtlust pidurdava võimsusdefitsiidini.

Tallinnas teisipäeval toimunud energiavaldkonna konverentsil tõusis keskseks teemaks Eesti elektrivõrgu suutmatus toime tulla kiirelt muutuva tootmiskeskkonnaga. Hollandi kogemus on siinkohal karmi hoiatuse eest: sealne tormiline päikeseenergia areng, mida ei toetanud õigeaegne võrgu ümberehitus, on tekitanud olukorra, kus 8000 elektritootjat ja 15 000 tarbijat on sunnitud võrguühendust ootama. Mõnel juhul venivad ootejärjekorrad uute elamute puhul üle aasta.

Enamik Euroopa ülekandevõrke on üle 40 aasta vanad ja algselt disainitud ühepoolseks energia edastamiseks suurjaamadest lõpptarbijani. Nüüd on aga olukord pöördunud, sest väiketootjaid ja salvestuslahendusi lisandub pidevalt, mida vana infrastruktuur ei ole suuteline vastu võtma.

Eestis on olukord sarnanemas Hollandi kriitilise piiriga. Meie umbes 250 piirkondlikust alajaamast on 68 juba praegu ammendanud oma läbilaskevõime. Kui investeeringuid ülekandevõrgu tugevdamiseks ei tehta, võib Eesti silmitsi seista sarnase seisakuga, kus võimsuse puudumine võib tekitada väljakutseid uute ettevõtete ja tööstusüksuste liitumisel. Konkurentsivõime säilitamine nõuab kindlust, et iga uus tarbija või tootja saab võrku siseneda ilma aastatepikkuste ootejärjekordadeta.