Eesti elektriturg valmistub hinnatõusuks: futuurid ületavad 120 euro piiri

Euroopa energiaturgude olukord on tähelepanu keskpunktis. Turuanalüütikute hinnangul sunnib madalam hüdrotoodang ja gaasihindade tõus tarbijaid tegema kaalutletud valikuid börsi- ja fikseeritud hinnapakettide vahel.

Elektri hulgimüügihinnad Eestis ja naaberriikides näitavad märgatavat hinnatõusu trendi, viidates eelseisval talvel ligikaudu 20-protsendilisele hinnakasvule võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Energiaekspert Alliksoni hinnangul on turuolukorda mõjutamas gaasituru heitlikkus ning tavapärasest madalam hüdroenergia tootmisvõimsus, mis sunnib elektrisüsteemi kasutama kallimaid fossiilkütustel töötavaid jaamu.

Pudelikaelad ja tiputarbimine

Tarbijate elektriarvete tõus on tihedalt seotud igapäevaste tarbimisharjumustega. Hommikustel ja õhtustel tipptundidel, mida analüütikud nimetavad kaameliküüru ajaks, suureneb nõudlus märgatavalt. Sellisel ajal ei suuda taastuvenergia tootmine vajadust katta, mistõttu tuleb turule tuua kallimad tootmisvõimsused.

Eesti tarbija jaoks on olukord veelgi keerulisem piirkondlike ülekandevõrgu kitsaskohtade tõttu. Balti riikide vahelised ühendused on koormatud, mis tekitab eriti Eesti ja Läti vahel pudelikaelu. See tähendab, et piirkonna hinnad on sageli kõrgemad kui Soomes, mõjutades kõige enam just Lätit ja Leedut.

Fikseerimise riskid

Kodutarbijate arvetes moodustab elektrienergia maksumus ise vaid ligikaudu viiendiku. Ülejäänud osa arvest jaguneb võrguteenuste, taastuvenergia tasude, aktsiiside ja varustuskindluse maksete vahel. Need tasud on püsinud stabiilsemad, kuid elektrimüügi hinnad on tulevikutehingutes näidanud kasvutrendi, ulatudes praegu üle 120 euro, võrreldes mullusuvise 100 euroga.

Alliksoni hinnangul ei ole praeguses olukorras ühest soovitust, kas valida börsipakett või fikseerida hind. Pikas vaates võib börsihind osutuda soodsamaks, kuid see nõuab tarbijalt valmisolekut maksta üksikutel väga kallitel kuudel kõrgemat hinda. Ta hoiatas, et meedias leviv paanika ja hinnatõusu kajastamine on sageli juba turul arvesse võetud. Kui tarbija otsustab fikseerida hinna alles siis, kui sellest avalikult räägitakse, on elektrimüüja selleks ajaks riskimarginaalid juba kõrgeks tõstnud, mis muudab lepingu tarbijale ebasoodsaks.