Eesti elanikud pooldavad noorte digipiiranguid, kuid rõhutavad perede vastutust

Riigikantselei uuringust selgub, et enamik elanikest toetab noorte digikeskkondade kasutamise piiramist, ent peab esmaseks otsustajaks peresid. Inimesed on valmis ka oma digiharjumusi muutma, et toetada noorte vaimset tervist.

Riigikantselei tellitud värske uuringu tulemused näitavad, et 91% Eesti elanikest leiab, et noorte ekraaniaeg ületab tervislikke piire. Kuigi ühiskonnas on laialdane toetus digikeskkondade kontrollimiseks ja manipulatiivsete algoritmide keelustamiseks, eelistab 67% elanikest, et lõpliku otsustuse laste ja noorte digikasutuse üle langetaks perekond ise.

Haridus ja ennetus on võtmetähtsusega

Enamik vastanutest pooldab lahendusi, mis keskenduvad oskuste arendamisele, mitte ainult keelamisele. 91% uuringus osalenutest peab oluliseks, et koolides ja noorsootöös õpetataks põhjalikumalt suhtlemis- ja enesejuhtimise oskusi. Samuti väärtustab 88% küsitletutest vaimse tervise spetsialistide kättesaadavuse parandamist ning digimeediapädevuse tõstmist.

Sotsiaalmeedia nõukoja liikme Maia Klaassen sõnul on perede toetamine kriitilise tähtsusega. „Kui Eesti elanike arvates võiks digikeskkondade piirangute eest vastutada pere, siis seda enam on sotsiaalmeedia nõukoja jaoks oluline teada, millist tuge pered meedia- ja digipädevuste arendamiseks vajavad,” märkis ta.

Piirangute ulatus ja vastutus

Otsepiirangute osas on elanike toetus samuti märgatav. 74% vastanutest toetab täielikku ligipääsukeeldu teatud digikeskkondadele alla 13-aastastele ning 78% pooldab piiranguid alla 15-aastastele. Siiski nentis Klaassen, et teaduslikud andmed ei toeta täielikku nutiseadmete keeldu alaealistele.

Tartu Ülikooli meediauuringute professori Andra Siibak sõnul on enamik Eesti koole juba sisekorraeeskirjadega nutitelefoni kasutamist piiranud, kuid nende kontrollimine on kooliti erinev. Uuringus leidis 64% vastanutest, et kui kehtestataks uusi piiranguid sotsiaalmeedia või tehisaru kasutamisele, peaks nende järgimise eest vastutama lapsevanem või eestkostja. Digikeskkondade omanikele omistasid vastutuse 44% vastanutest.

Valmidus muutusteks

Elanikud näitavad üles ka isiklikku initsiatiivi oma digiharjumuste kujundamisel. 88% vastanutest on valmis nutiseadmete kasutamisest loobuma ühiste söögikordade ajal või nutivabadel õhtutel. Samuti ei soovi 80% täiskasvanutest, et alla 15-aastased kasutaksid nende kontosid vanusepiirangutest mööda hiilimiseks.

Andmeid koguti 30. septembrist kuni 9. oktoobrini 2026. Uuringu tulemused on aluseks sotsiaalmeedia nõukojale, kes koostab soovitusi digikeskkondade mõju leevendamiseks noorte vaimsele tervisele.