Eesti elanike usaldus riikliku pensionisüsteemi vastu on madalseisus

Värske uuring näitab, et valdav enamus tööealistest eestimaalastest ei usu riikliku pensionisüsteemi piisavusse. Kõige skeptilisemad on 30-39-aastased, kellest enam kui 80 protsenti ei pea riiklikku pensioni piisavaks äraelamiseks.

Eestis on elanike usk riikliku pensionisüsteemisüsteemi võimekusse tagada vanaduspõlves väärikas elujärg kõikunud tasemeni, kus valdav osa tööealistest inimestest ei pea riiklikku pensioni piisavaks. Kõige teravamalt väljendub pessimism 30-39-aastaste seas, kellest 81 protsenti ei usu riikliku pensionisüsteemi piisavasse suurusesse.

Skepsis läbib erinevaid vanuserühmi. 18-29-aastaste hulgas ei pea piisavat äraelamist riikliku pensionisüsteemiga tõenäoliseks 68 protsenti, 40-49-aastaste seas on see näitaja 77 protsenti. Vanemates gruppides on olukord sarnane: 50-59-aastastest on pessimistlikud 70 protsenti ning 60-75-aastastest 71 protsenti.

LHV Varahalduse juhatuse esimees Vahur Vallistu märgib, et tulemused peegeldavad inimeste kasvanud ootusi elukvaliteedile. «Üha rohkem Eesti inimestest teab, et üksnes riiklikule pensionile lootma jäämine pole tõenäoliselt parim strateegia,» sõnas ta. Vallistu soovitab pikaajaliste kogujate puhul kasutada ära maksusoodustusega II ning III samba võimalusi.

Lõhe ootuste ja reaalsuse vahel on märgatav. Uuringu kohaselt hindab 48 protsenti Eesti elanikest vajalikuks pensioniks summat, mis ületab 1500 eurot kuus, ning 42 protsenti peab piisavaks vahemikku 1001-1500 eurot. Tegelik keskmine vanaduspension Eestis on praegu 860 eurot.

Eesti pensionäride sissetulek teeb pärast töölt lahkumist läbi ühe suurema languse Euroopa Liidus. Kui Euroopa Liidus keskmiselt moodustab pension ligi 70 protsenti inimese varasemast sissetulekust, siis Eestis jääb see asendusmäär umbes 40 protsendi tasemele.