Eesti elanike säästuharjumused on majandussurve all, kuid noorte huvi investeerimise vastu kasvab

Norstati uuringust selgub, et 66 protsenti Eesti elanikest on pidanud viimastel aastatel hinnatõusu tõttu säästmist või investeerimist vähendama. Samas on noorte seas näha selget trendi investeerimisharjumuste taastumise ja finantsteadlikkuse suurenemise suunas.

Majandusolukorra survel on suur osa Eesti elanikest pidanud oma finantskäitumist korrigeerima, kuid viimase aastaga on olukord hakanud tasapisi paranema. Norstati poolt läbi viidud värskest uuringust selgub, et 66 protsenti elanikest on olnud sunnitud viimaste aastate kiire hinnatõusu tõttu säästmist või investeerimist piirama või sellest sootuks loobuma. Aasta varem oli vastav näitaja 69 protsenti, mis viitab kergele optimismile majanduskeskkonnas.

Eriti märgatav muutus on toimunud noorema põlvkonna seas. Kui 2025. aastal tõdes 75 protsenti 18-29-aastastest, et nende võimalused finantsreservide loomiseks on piiratud, siis tänavu on see osakaal langenud 66 protsendile. Veelgi kõnekam on fakt, et nende noorte osakaal, kes pole säästmisest ega investeerimisest üldse loobunud, on kasvanud pea kahekordselt, ulatudes 20 protsendini.

Pikaajaline vaade on võtmetähtsusega

LHV Varahalduse juhatuse esimehe Vahur Vallistu sõnul peegeldavad uuringu tulemused ilmekalt, kuidas ebastabiilne majanduskeskkond inimeste otsuseid mõjutab. "Kui kaks kolmandikku elanikest on pidanud sääste vähendama, on selge, et hinnatõus on inimeste rahakotti tuntavalt räsinud," märkis Vallistu. Ta rõhutas siiski, et ka keerulisematel aegadel on oluline säilitada regulaarsus.

Vallistu lisas, et investeerimisel on võtmetähtsusega pikaajaline vaade ja järjepidevus. "Isegi tagasihoidlikud, kuid regulaarsed sissemaksed võivad aja jooksul märkimisväärseid tulemusi anda. Finantsturgude tsüklilisuse tõttu ei tohiks ajutised langused hirmutada, vaid pigem motiveerida jätkama," selgitas ta. Eksperdi hinnangul aitab investeeringute ajaline hajutamine siluda turukõikumiste mõju.

Automaatsed lahendused aitavad säästa

Lisaks teadlikule investeerimisele toetavad elanikke ka erinevad automatiseeritud lahendused, näiteks teise pensionisamba süsteem. Üheks võimaluseks kapitali kasvatada on tõsta oma panust teise sambasse nelja või kuue protsendini brutopalgast. Seda võimalust on juba kasutanud ligi 124 000 inimest, mis näitab inimeste kasvavat valmisolekut oma finantstuleviku eest vastutust võtta.

Norstati uuring viidi läbi septembris ning selles osales 1000 Eesti elanikku vanuses 18-74 eluaastat.