Eesti eksperdid koostasid Tallinnas strateegilise mõttepaberi tehisaru ajastuks

Eesti riigiasutuste, ülikoolide ja tehnoloogiaettevõtete eksperdid avalikustasid uue strateegilise mõttepaberi, mis pakub lahendusi digitaalse ühiskonna kaitsmiseks tehisaru tekitatud ohtude eest. Mõttepaber keskendub asümmeetrilisele kaitsele ja riiklike teenuste prioriseerimisele kriisiolukorras.

Eesti riigiasutuste, ülikoolide ja tehnoloogiaettevõtete eksperdid on valmis saanud strateegilise mõttepaberi „National Cyber Resilience in the Age of AI“, mis seab uued suunised digitaalse ühiskonna kaitsmiseks tehisaru ajastul. Mõttepaber sündis Eesti kogemuste põhjal ja pakub analüüsi selle kohta, kuidas riigid peaksid oma küberkaitset kohandama tehnoloogia kiire arengu valguses.

Justiits- ja digiministeeriumi digitaristu ja küberturvalisuse asekantsler Tõnu Grünberg rõhutas, et tehisaru on muutnud rünnakute maastikku, muutes need varasemast odavamaks ja kiiremaks. Grünbergi sõnul on ohtlik, et ründaja ei pea enam omama sügavaid tehnilisi oskusi, kuna tehisaru võimaldab automatiseeritult sooritada miljoneid katseid. Ründajad, sealhulgas poliitilised osapooled, saavad lubada ebaõnnestunud katsete suurt hulka, mis muudab varasema kaitsemeetodi ebatõhusaks.

Küberkaitse kuus sammast

Mõttepaber esitab kuus soovitust digitaalsete teenuste turvamiseks. Esmalt soovitatakse määratleda „minimaalse elujõulise riigi“ kontseptsioon. See tähendab nimekirja koostamist elutähtsatest e-teenustest, mis peavad toimima ka kõige rängemate rünnakute ajal. Ülejäänud digitaalsed teenused võib ressursside optimeerimiseks kriisiolukorras ajutiselt peatada. Teiseks tuleb rakendada null-usalduse arhitektuuri, kus ükski väline päring ega seade ei ole automaatselt usaldusväärne.

Dokumendis toonitatakse ka standardite jõustamist, mis muudavad turvalisuse süsteemide käitamise eelduseks. Kuna rünnakud toimuvad masinkiirusel, peab kaitse olema samavõrra automatiseeritud ja reaalajas juhitav. Lisaks on oluline kogu riigi mobiliseerimine, mis tähendab kodanike teadlikkuse tõstmist süvavõltsingutest ja õngitsuskirjadest. Viimaseks sambaks on usalduse hoidmine läbipaistvuse kaudu, riik peab küberintsidentidest teavitama kiiresti ja avatult.

Mõttepaberi koostamisse panustasid lisaks Grünbergile veel mitmed valdkonna spetsialistid, teiste seas Andres Raieste, Joonas Heiter, Andri Rebane, Taavi Viilukas, Madis Tapupere, Toomas Vaks, Priit Liivak, Andres Kütt ja Rain Ottis.