Eesti ei nõustu Prantsuse nõudmisega muuta kommunismimuuseumi nime

Prantsusmaa saatkond esitas aprilli alguses kirjaliku nõudmise, et Patarei vanglasse loodava kommunismiohvrite muuseumi nimi tuleks muuta, viidates hoone ajaloolisele seosele holokaustig. Eesti ministeerium lükkas kriitika tagasi ning otsustas muuseumi nimetus jätta muutmata.

Prantsusmaa diplomaatilise esinduse kriitika oli suunatud välisminister Margus Tsahkna ja justiits- ning digiminister Liisa Pakostale, mõlemad Eesti 200 poliitikud. Saatkonna saadetud kirjas väideti, et Patarei vanglasse rajatav muuseum peaks võtma teistsuguse nimetuse, sest hoone minevik on tihedalt seotud holokausti käigus toime pandud kuritegudega.

Kommunismiohvrite muuseum on mõeldud dokumenteerima ja mälestama Eesti rahva kannatusi Nõukogude ajal. Patarei vangla, mis asub Tallinnas, omab olulist ajaloolist tähendust Eesti ajaloo uurimise seisukohast, kuid selle kompleksne ajalugu hõlmab mitme perioodiga seotud traumatilisi sündmusi.

Eesti ministeerium on selgelt väljendanud, et see ei allu välisriikide survele muuta muuseumi nimetust ega programmi. Otsus jätkata kavandatud muuseumi nime ja sihiga käib kokku Eesti riigi sõltumatuse ja otsustusõiguse põhimõtetega. Riik soovib säilitada oma ajaloo dokumenteerimise autonoomia ning mälestuskultuuri kujundamise õiguse.

Oluliseks aspektiks on see, et Eesti peab oma ajaloo kõige traagiliste peatükkide dokumenteerimist oluliseks. Kommunismi regime on jätnud jälje paljude eesti inimeste elludesse ja perekonnadesse, ning muuseumi rajamine Patarei vanglasse loob võimaluse nende kogemuste ja traagiliste sündmuste mälestamisele.