Eesti ehitussektori töömaht kasvas teises kvartalis 3,8 protsenti

Eesti ehitusettevõtete töömaht suurenes 2026. aasta teises kvartalis 3,8 protsenti, tähistades teist järjestikust kasvukvartalit. Kasvule vaatamata on uute eluruumide ehituslubade väljastamine ja valmimine jätkuvas languses.

Statistikaameti andmetel kasvas Eesti ehitusettevõtete töömaht 2026. aasta teises kvartalis nii Eestis kui ka välisriikides kokku 3,8 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Kohalikul ehitusturul oli kasv veelgi märgatavam, ulatudes 4,6 protsendini.

Ehitussektoris tehti teises kvartalis töid kokku 1,06 miljardi euro eest. Sellest 665 miljonit eurot kulus hoonete ehitamiseks, mis on 4,6 protsenti rohkem kui mullu samal ajal. Rajatisi, sealhulgas teid, sildu ja side- või elektriliine, ehitati 399 miljoni euro eest, mis tähendab 2,5-protsendilist kasvu.

Remonttööd vedasid kasvu

Statistikaameti juhtivanalüütik Merike Sinisaar märkis, et ehitusturu taastumine pikaajalisest langusest on jätkunud kaks kvartalit järjest. „Positiivne on ka see, et teises kvartalis suurenes kohalikul turul üle pika aja nii hoonete kui ka rajatiste ehitus,“ sõnas Sinisaar.

Analüütiku sõnul tugineb sektori kasv peamiselt remondi- ja rekonstrueerimistöödel. Nõudlus uute hoonete, sealhulgas elamispindade järele püsib aga tagasihoidlik, mida kinnitavad ka väljastatud ehituslubade mahud.

Eluruumide ehitusluad vähenevad

Uute eluruumide turg liigub jätkuvalt langustrendis. Teises kvartalis lubati kasutusse 998 uut eluruumi, mida on enam kui veerandi võrra vähem kui 2025. aasta teises kvartalis. Ehituslubade väljastamine langes aastaga 14 protsenti, ulatudes 1346 uue eluruumini.

Välisriikides tegutsevate Eesti ehitusettevõtete panus oli kvartali lõikes tagasihoidlikum, langedes eelmise aasta sama ajaga võrreldes ligi kümme protsenti. Välisriikides tehtud ehitustööde osatähtsus kogu ehitusmahust moodustas 6 protsenti.