Eesti eelarvevaidlus süveneb: koalitsioon ja opositsioon otsivad kärpevõimalusi

Eesti valitsuses valitsevad lahkarvamused riigieelarve defitsiidi vähendamise osas, kusjuures ministrid keelduvad olulistest kärbetest. Samal ajal hoiatab Eesti Pank, et meetmete puudumisel võib intressikulu kasvada miljardi euroni aastas.

Eesti riigieelarve ümber on tekkinud tõsine patiseis, kus koalitsioonipartnerid ei suuda leida üksmeelt defitsiidi vähendamiseks vajalikes sammudes. Eelseisvad riigieelarve arutelud toimuvad olukorras, kus opositsioon on ähvardanud eelarvet mitte toetada, ja kuna tegemist on vähemusvalitsusega, on see oht märkimisväärne.

Eesti Pank on avalikkust ja poliitikuid korduvalt hoiatanud, et praeguse eelarvepuudujäägi jätkumisel võib intressikulu järgmise kümne aastaga tõusta praeguselt 200 miljonilt eurolt miljardi euroni. See summa oleks võrreldav kogu Eesti riigi aastaste lapse- ja peretoetuste kuludega. Veel märtsi lõpus tegi keskpank ettepaneku sõlmida erakondadeülene kokkulepe, et hoida riigivõlg alla 30 protsendi SKTst, kuid erakonnad pidasid sellist laia konsensust ebareaalseks.

Kärpekohtade otsimine tekitab pingeid

Reformierakond on seadnud eesmärgiks vähendada riigivõlga praeguselt 4,5 protsendilt nelja protsendi tasemele, mis nõuab eelarves kokkuhoidu. See plaan on aga põrkunud Eesti 200 ministrite vastuseisuga. Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas on rõhutanud, et hariduse, tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna kärpimine on välistatud. Sarnasele seisukohale on asunud siseminister Igor Taro, kes on viidanud raskustele oma haldusalas uute kärbete leidmisel, ning välisminister Margus Tsahkna, kelle hinnangul vajavad Eesti inimesed kindlustunnet, et vaatamata kaitsekulude kasvule on riigi toimimine tagatud.

Olukorra keerukust suurendab riigieelarve läbipaistmatuse küsimus. Riigikontrolör Janar Holm on aastaid kritiseerinud praegust tegevuspõhist eelarvesüsteemi, nimetades seda ministeeriumite vahendiks eelarve maskeerimisel. Holmi hinnangul mängivad ministeeriumid "peitust", varjates tegelikke kulusid, mis raskendab oluliselt kärpekohtade tuvastamist ja analüüsi.