Eesti doktorantide sissetulekud on pärast reformi märgatavalt tõusnud

Euroopa Doktorantide ja Noorteadlaste Nõukogu värske analüüs asetab Eesti Euroopa riikide seas soodsale kohale, kus 2022. aasta reform on noorteadlaste finantsolukorda oluliselt parandanud. Kui varem teenisid doktorandid ligi 8000 eurot aastas, siis nüüd on nende aastane sissetulek tõusnud 25 000 euro tasemele.

Värske Euroopa Doktorantide ja Noorteadlaste Nõukogu (Eurodoc) analüüs, mis vaatles 26 Euroopa riigi doktorantide sissetulekuid aastatel 2024 ja 2025, toob Eesti esile positiivse näitena. Aruandest selgub, et 2022. aastal ellu viidud doktoriõppe reform on Eesti noorteadlaste majanduslikku olukorda tunduvalt parandanud.

Eesti doktorantide aastane sissetulek on tõusnud 25 000 euro kanti, mis on märkimisväärne kasv võrreldes varasema olukorraga, mil stipendiumid ulatusid vaid 8000 euroni aastas. See muutus on aidanud leevendada survet, mis muidu sunnib noori teadlasi otsima paremaid tingimusi Skandinaaviast või Beneluxi maadest.

Palgavahed ja sotsiaalsed garantiid

Analüüsist nähtub Euroopas suur lõhe: kui Taani ja Saksamaa doktorantide aastatulu võib ulatuda üle 55 000 euro, siis Ukraina, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia ja Poola teadlastel jääb see sageli alla 10 000 euro piiri.

Eksperdid rõhutavad siiski, et statistilist numbrit tuleb tõlgendada ettevaatlikult. Saksamaa näide illustreerib olukorda, kus formaalselt kõrge palganumber võib peita osalise koormusega lepinguid, kus teadustöö tegemiseks jääb tegelikult vähe tasustatud aega. Samuti kaasneb stipendiumipõhise süsteemiga tihti sotsiaalsete garantiide, nagu pensioniõiguse puudumine, mida palgatöö puhul ei esine.

Vaatamata sissetuleku olulisusele märgivad teadlased, et doktorantuuri koha valikul jääb määravaks siiski akadeemiline keskkond ja võimalused erialaseks arenguks. Aruande täpsemad tulemused ja metoodika avaldati teadusajakirjas Nature.