Eesti digiriik vajab tehisintellektist abiliste registreerimist

Cloudflare andmetel moodustavad robotid juba 60% interneti liiklusest, mistõttu vajab Eesti digiriik uusi reegleid masinate tuvastamiseks. Jüri Vlassovi hinnangul peaksime robotid ja nende omanikud selgelt registreerima, et maandada tehisintellekti iseseisva tegutsemisega seotud riske.

Tänane digitaalne keskkond on muutunud kohaks, kus inimene pole enam ainus tegutseja. Cloudflare statistika järgi on juba praegu iga teine kuni kuues-seitsmes veebikasutaja robot või tehisintellekti agent. Digitaalses maailmas puudub füüsiline kontakt, mistõttu on üha keerulisem vahet teha, kas suhtlete inimesega või masinaga.

Jüri Vlassov rõhutab, et kuna Eesti on maailma ainus läbinisti e-riik, on meie digitaalne taristu nendele muutustele eriliselt tundlik. Praegune praktika, kus mõned kasutajad annavad tehisintellekti agentidele täieliku ligipääsu oma digitaalsele identiteedile, on ohtlik. Masin, mis haldab kasutaja sertifikaate ja PIN-koode, võib teha pöördumatuid otsuseid, alates varade müügist kuni pangakontode tühjendamiseni, seda kõike sekundi murdosa jooksul.

Selle riski maandamiseks on vaja selget süsteemi. Vlassov teeb ettepaneku luua Eesti.ai egiidi all robotite ja digikloonide registreerimise kord. See ei tähenda masinatele inimõiguste andmist, vaid vastutuse fikseerimist. Robot oleks selles süsteemis sarnane lemmikloomaga, kellel on tuvastatav kiip või kaelarihm, või sõidukiga, millel on registreerimismärk.

Selline regulatsioon võimaldaks luua uue turvakihi. Kui robot teeb kahju või käitub ettearvamatult, on omanik tuvastatav ja vastutav, sarnaselt vastutuskindlustusega. See muudaks kratid Eesti digitaalses ruumis "nähtavaks".

Nii nagu sõidukiga tohib avalikel teedel liigelda vaid siis, kui see on nõuetekohaselt registreeritud, võiks Eesti X-teel kehtida sama nõue. Isiklikus digitaalses "aias" võib igaüks eksperimenteerida vabalt, kuid riiklikus digitaalses taristus peab iga tegutseja, olgu see inimene või algoritm, olema üheselt tuvastatav.