Eesti dementsete lähedased on jäänud vajaliku hooldustoe ootel üksi

Eestis on ligi 27 000 dementsusega inimest, kelle hoolduskoormus langeb sageli lähedastele, kuna riiklik tugisüsteem on killustatud. Värske uuringu kohaselt on abi kättesaadavus ebaühtlane ja sõltub suuresti inimese elukohast.

Eestis elab hinnanguliselt 27 000 inimest, kellel on diagnoositud dementsus, kuid nende lähedaste hooldusvõimekus ja toetussüsteemid ei vasta kasvavale vajadusele. Hoolduskoormus langeb paljudel juhtudel pereliikmetele, kes peavad lisaks igapäevatööle ja muudele kohustustele pakkuma lähedasele igakülgset tuge.

Dementsuse kompetentsikeskuse konsultant Hanna-Stiina Heinmets märgib, et lähedaste suurim mure on puhkuse võimaluse puudumine. Hooldajad peavad toime tulema suure koormusega, ilma võimaluseta võtta vabu päevi. Probleemi süvendab asjaolu, et paljudes kohalikes omavalitsustes piirdub koduteenus vaid küttepuude tuppa toomise või toidu kohaletoomisega, jättes tähelepanuta meditsiinilise abi, nagu ravimite manustamise juhendamise. Kui toimetulek kodus muutub keeruliseks, suunatakse abivajaja tihti hooldekodusse, kuid raske dementsusega patsiente ei pruugita ka seal vastu võtta.

Geograafiline ebavõrdsus teenustes

Analüütik Jane Ester Praxise uuringukeskusest toob esile, et hooldusteenuste kättesaadavus on Eestis äärmiselt ebaühtlane. Suuremates keskustes on valikuvõimalusi rohkem, sealhulgas on kättesaadavamad päevakeskused. Seevastu hajaasustusega maapiirkondades on ressursse ja teenuste nappuse tõttu keeruline pakkuda.

Lahendusena näevad eksperdid vajadust luua terviklik toetussüsteem, kus igal perel oleks määratud kindel kontaktisik. See spetsialist peaks regulaarselt hindama pere vajadusi ja suunama abivajajaid õigete teenuste juurde, välistades vajaduse, et pere ise peaks erinevate ametkondade vahel ekslema.

Sotsiaalministeeriumi puudega inimeste õiguste poliitika juht Kadri Mets kinnitab, et ministeerium on plaanimas tervise- ja sotsiaalvaldkonna reformi. Eesmärk on katsetada eurorahade toel uusi lahendusi, mis võimaldaksid dementsusega inimestel oma kodus kauem hakkama saada. Praeguses etapis rõhutab ministeerium, et abi ja nõu saamiseks on loodud dementsuse kompetentsikeskus ning vastav infoliin.